„Eks seal oli erineva vanusega puid, oli 100 aastaseid ja vanemaid, aga oli ka nooremaid. See allee oli rajatud tavapärase põhimõtte alusel, et kui vahepael mõni puu oli mingil põhjusel vahelt kadunud, siis oli sinna midagi juurde istutatud.  Alleest kui tervikust ei olnud säilinud kompositsiooniliselt enam midagi, see oli juhuslik üksikute puude istutus," nentis Ain Järve, kelle sõnul oli eriti rängalt kannatada saanud lossiesine osa, polnud kolmandiku allee ulatuses enam ühtki puud.

Üheks probleemiks oli Järve sõnul ka asjaolu, et mingil põhjusel olid kõigi tänaseks mahavõetud puude lehed igal aastal juba jaanipäevaks pruunikaks värvunud - mingil põhjusel ei jätkunud puudel eluenergiat kogu hooajaks. Lisaks muutusid osad seest pehkinud hobukastanid juba pargi külastajatele ohtlikuks. Hobukastan on Ain Järve hinnangul selles mõttes ohtlik, et välimuselt täiesti terve puu võib tegelikult seest täiesti mäda olla ning ka tuulevaikse ilmaga ootamatult maha murduda.

„Kuna see on vägagi käidav koht kogu pargis, palusime ka oma keskkonnaspetsialiste, et nad igaks juhuks vaataksid väga kriitiliselt need puud üle, sest see on ikkagi vastutus. Nende seisukoht oli paraku samuti, et selle allee uuendamine on täiesti põhjendatud ja asjakohane," märkis pargijuht.

 „Sai võetud vastu otsus, et kuna tegemist on alleega, mis on väga oluline pargikujundlik element, siis selle taastamine täies ulatuses on  põhjendatud," selgitas Järve, kelle sõnul pole vaja karta, et uus allee oma noorte puudega teiste pargihiiglaste kõrval liiga kidur ja väeti jääb. Maha võetud 36 puu asemele istutatakse Kadrioru parki ühtekokku tervelt 88 noort pärnapuud, mis on kõik juba praegu 4,5 meetrit kõrged ja peaksid kasvades looma meretuulte eest kaitsva „rohelise seina".

„Loomulikult kaasneb allee uuendamisega igasugu emotsioone, aga park on paraku selline elav organism ja see peab jääma ka pärast meid kestma. Kui vaadata neid, mida me oleme juba uuendanud, nagu näiteks Mere allee või Kadri allee, siis need on ju tänaseks juba täiesti allee mõõtu."

Uute puude istutamisega tehakse algust hiljemalt 13. mail ja kõigi eelduste kohaselt peaks pargi uued „elanikud" seda kaitsma ja kaunistama vähemalt järgmised 150 aastat.