Abilinnapea Kalle Klandorf kohtub linnakodanikega. Foto: Tanel Meos

Nii mitmelgi korral on pealinna võimule vastanduvate parteide esindajad püüdnud Tallinna linnajuhte süüdistada korruptsioonis, lehvitades arusaamatult leiutatud numbritega ning rääkides udujuttu teenimata tulust ja spetsiaalselt kehvemaks muudetud majanduskeskkonnast. 

Kui aga hakata antud probleemi sügavamalt uurima ja statistikat tudeerima, siis kas reaalne pilt ikka ühtib sellega, mida ühiskonnas luua püütakse?

Ainukest adekvaatset pilti korruptsiooni kuritegude kohta võib saada KAPO veebist, kuna see kajastab vaid jõustunud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Süstematiseerimata infot on võimalik leida ka Riigi Teataja kohtulahendite otsingust.

Kuid enne faktidesse süvenemist tasub rõhutada, et korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms. Kui korruptsioon tuleneks vaid inimloomuse varjukülgedest, siis selle hävitamiseks oleks piisanud vaid omakasupüüdlikku ametniku väljavahetamisest ausa vastu. Paraku aga nii lihtsalt see asi ei toimi..

KAPO tegevuse tulemusena 2009-2013 aastatel jõustunud süüdimõistvaid kohtulahendeid analüüsides selgus, et 2009.aastal ei paljastatud Tallinna linnastruktuurides ühtegi korruptiivset juhtumit. Seevastu oli riigiasutustes sel aastal süüdi mõistetud 13 korruptanti. Kokku registreeriti 2009.aastal üle Eesti 111 korruptsiooni juhtumit. Ühtegi süüdimõistvat otsust Tallinna linnastruktuuride töötajate osas nende hulgas ei olnud, mida ei saa aga öelda muude riigiametite kohta. Paljurääkiv näide on see, kus keskkriminaalpolitsei ülemkomissar mõisteti süüdi ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises.

Altkäemaksu võtmises mõisteti süüdi ka Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogia ja süsteemitehnoloogia osakonna juhataja .

2010.aastal registreeriti üle riigi 138 korruptsioonijuhtumit. 1% korruptiivsetest juhtumitest esines kohtuasutuste töös. Sellele järgnes 4%-lise osakaaluga väidetavalt kõige korruptiivsem kohalik omavalitsus -Tallinn. Vangla ametnike seas esines 8%-line korruptsioon. Pea neljandik (s.o. 21%) kõikidest korruptiivsetest juhtumitest esinesid 2010.aastal politseistruktuuride töös. Edasi läheb aga veelgi põnevamaks! Pea pool kõikide tolle aasta korruptsioonijuhtumitest - 44% - olid registreeritud riigiasutustes! Rõhutan, et see on kümme korda kõrgem näitaja, kui tolle aasta Tallinna oma!

2010.aasta oli tähelepanuväärne selle poolest, et altkäemaksu võtmises ja teistes süütegudes mõisteti süüdi kolm kohtunikku. Pistise võtmises mõisteti süüdi Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja ja Riigikogu Kantselei haldusteenistuse hooldus- ja remonditalituse juhataja. Süüdimõistev otsus jõustus ühe Lõuna Politseiprefektuuri ja kahe Eesti Mereväe ametniku suhtes.
Aastal 2011 registreeriti 112 korruptsioonijuhtumit. Seekord esines kõige suurem korrumpeeruvus esines politseiorganite töös - koguni 42%. Riigiasutustes esines 22 korruptsioonijuhtumit, mis moodustas 20% kogu 2011.aasta korruptsioonijuhtumite arvust. Kõikide Eesti kohalike omavalitsuste (v.a. Tallinn) registreeritud korruptsioonijuhtumite osakaal moodustas 28%. Pole ka saladus, et enamus Eesti kohalike omavalitsuste juhtidest on Reformierakonna ja IRL’i liikmed. Süüdimõistev otsus jõustus näiteks Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi, Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari, Põhja maksu- ja tollikeskuse ametniku, Valga maavanema ja Kaitseväe Peastaabi töötaja suhtes. Tallinna Linnavalitsuse struktuurides oli aastal 2011 registreeritud 3% korruptsioonijuhtumitest, mis muid näitajaid arvestades, on justkui veepiisk meres.

2012.aastal kasvas taas korruptsioonijuhtumite arv riigiasutustes. Eelmise aastaga võrreldes on tajutav selge kasvutendents ning korruptsiooni määr oli kõnealusel aastal tõusnud 25%-ni (s.o. kokku 28 registreeritud korruptsioonijuhtumit). 2012.aastal mõisteti süüdi 9 riigiametnikku. Vaatamata teatud ringkondade soovile näidata Tallinnas suurt korruptsiooni ametnike hulgas, mõisteti kohtu poolt süüdi vaid üks Tallinna töötaja (vahe on üheksakordne!). Politseistruktuurides korruptsioonimäär aastal 2012 oli stabiilne- endiselt 42%. 2012-aastast tähelepanuväärseim korruptsiooni paljastamise juhtumeid on olnud Kaitsepolitseiametis, kus endine juhtivspetsialist Indrek Põder mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises. Samade pattude eest mõisteti süüdi Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo endine vanemuurija, Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni endine peainspektor-nõunik ja Koidula piiritollipunkti endine tolliinspektor. Pistise võtmises tunnistati süüdi ka Veterinaar- ja Toiduameti endine peadirektori asetäitja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhataja.

2013. aastal registreeritud korruptsioonijuhtumite kohta ei ole seni andmeid avaldatud. Kuid juba täna on riigiasutustes süüdi mõistetud 4 isikut. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonnas mõisteti üks ametnik süüdi omastamises ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna Põlva büroo endine juhataja mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ning omastamisele kaasaaitamises.

Statistika järgi on paljudes riigiametites korruptsioonijuhtumeid, aga väita seda, et Tallinnas on suurem korruptsioonitase kui mujal riigis - siis see ei vasta tõele.
Kokkuvõtteks eelnevale jutule võib öelda:

Esiteks, kõiki neid ebameeldivaid episoode arvestades, ei ole siiski Eesti nii korruptiivne riik nagu püütakse seda väita. Võrreldes muu maailmaga oli Eesti 2012. a korruptsioonitajumise indeksi edetabelis 176 riigi seas 32.kohal.

Teiseks, valimiste eel on pidevalt väidetud, et Tallinnas on kõige kõrgem korruptsioon, kuid faktid näitavad sootuks teist pilti ja seda vaatamata sellele, et pealinnas toodetakse ligikaudu pool kogu Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka Tallinna ametnikkond on piisavalt suur, et neid juhtumeid oleks rohkem.

Ka ajakirjandus võiks enne kellegi valimistrummile kaasa löömist ikkagi eelnevalt faktidega tutvuda. Alles siis kui on jõustunud vastav kohtuotsus, saab rääkida inimese süüst ning vaid sellisel juhul lähevad need andmed ka statistikasse. Ainult selliseid – kontrollitud ja tõestatud - andmeid saab kasutada ühiskonna arvamuse kujundamisele kaasa aitamises. Palju on olnud juhtumeid, kus meediaväidete tulemusena süüdi kuulutatud ametnik mõistetakse kohtus õigeks. Seetõttu tasub alati rääkida faktidest, mitte toetuda sellele, kes mida arvab. Eriti räige rünnak ametnikkonna vastu on Eerik-Niiles Krossi väide, et Tallinna väidetava korruptsiooni tõttu on iga pere taskust kadunud 1000 eurot. See on agressiivne ja valelik valimiseelne propaganda mis ei põhine faktidele ning on mõeldud valijatele puru silma ajamisena.

Kui valimiseelsetest lubadest rääkida, siis selle asemel, et vajutada ühiskonna madalamatele instinktidele ja väita, et justkui keegi varastab sinu raha, tuleb rääkida sellest mis tehtud sai. Mainimisväärne on näiteks Tallinnas edukalt käivitunud tasuta ühistransport, mis lubab, olenevalt perekonna suurusest, kokku hoida kuni 50 eurot kuus. Tänased pensionärid saavad lisatoetusi (76,70 eurot) ja soodustusi apteegikaupadelt (52 eurot aastas). Selliseid näiteid on veel väga palju kuidas linn toetab oma elanikke, mitte ei röövi nendelt raha nagu püüab väita Eerik-Niiles Kross.
Praekartuleid viineritega söövad meeleldi ka suure sissetulekuga perekonnad, nii et ei tasu näidata halvas valguses meil Eestis väga levinud toitu. Veel vähem neid peresid, kes seda söövad.