Kaos ja nappivad ressursid: Pööningul alustanud ettevõte on vastu pidanud 20 aastat
Uniplast alustas 11. novembril 1993. aastal spordimattide tootmisega.
Salvost osteti neile mittevajalikud kangad, mis muidu oleksid rännanud prügimäele ja porolooni valmistavast Univast lubati ära viia tootmisest üle jäänud ebamäärase kujuga pehmed osad. Neid materjale kombineerides, lõigates, liimides sündisidki Uniplasti esimesed võimlemismatid.
Tänu Madise sidemetele saadi Soome vahtpolüetüleeni tootva ettevõtte prügimäele, kus selekteeriti rullide kaupa tootmisjääkidena tehase territooriumile viidud praaki, veeti järelkäruga Soome tolli hämmastunud pilkude ja üksikasjaliku kontrolli järel Eestisse. Sellest tehti erivärvilised matkamatid, sauna istumisalused, aeroobikamatid jne. Mitmes mõttes oldi sellele Soome ettevõttele kasulikud „sanitarid".
„Edaspidi tasus see end kuhjaga ära, kuna olime võitnud suure usalduse ning meile hakati ka kvaliteetkaupu müüma maksetähtajaga. Roomasime, pesime, lõikasime, liimisime, olime ise nagu tolmutondid, aga tooted said korralikud," sõnab Riina. Tulemuseks oli korrastatud KAOS!
Kahe peale mahukas kogemustepagas
Leningradis, tehnoloogia ülikoolis plastide tehnoloogiat tudeerinud Madis oli materjalidega hästi kursis, Riinal jälle oli palju pealehakkamist ja energiat, mis ei paista tänasekski oluliselt kahanenud olevat.
„Suutsime Riinaga ühendada väga erinevate alade kogemused. Plastmasside-, spordi- ja ka tootmise organiseerimise alased teadmised olid minu osa. Mul oli töö tõttu tekkinud palju liiduvabariikide ja ka välismaiseid kontakte. Mind usaldati ja nii sain materjale tellida. Õnnestus oma tooted valmis teha ja maha müüa enne maksetähtaja kukkumist. Uniplast kui väikefirma on üles ehitatud usaldusele, väikestele eriprojektidele ja nutikatele lahendustele," kõneleb Madis.
Madise heast renomeest kõneleb fakt, et kord tahtsid nad osta Rootsist kasutatud kilemasinat, mille omanik endale Saksamaalt uue oli tellinud. Uniplastil vaba raha ei olnud ja nad soovisid teha lepingut aastase järelmaksuga. Masina omanikul piisas vaid ühest telefonikõnest Soome, kui oli selge, et Kividele võib seadme sellistel tingimustel südamerahuga ära müüa.
„Pangad meid tol ajal ei usaldanud, pidasid vist liiga vanadeks. Ja polnud ka pankades tutvusi. Madisel polnud Eestis TPI või mõne muu ülikooli semude ringkonda ka, sest ta õppis ju Venemaal. Tagantjärele vaadates oli see muidugi isegi hea. Pole olnud vaja tollele ajale iseloomulikke kõrgeid intresse maksta," torkab Riina.
Seitse esimest aastat asus Uniplast Kivide kodus
Esimesed seitse aastat töötasid Kivid Uniplasti üles oma kodus, neljakorruselises ridaelamuboksis, mille Eesti riik eraldas tänu neljalapselise pere staatusele. Alguses lausa teiste ametite pidamise - Riina koolis, Madis Salvos -, ja muidugi oma nelja lapse kasvatamise kõrvalt. Matte konstrueeriti ja leiutati oma pööningul.
Riina Kivi juures kodus muusikatunnis käivad lapsed kargasid mattide hunnikutel ja ehitasid poroloonist onne. Keldris kerisid oma lapsed matkamatte rullideks, panid kummid peale, et neid saaks poodidesse müüki viia.
Juhtus ka nalja - ei osanud ette näha, kui suur üks asi võib olla. Näiteks pööningul pandi kõrgushüppematti kokku, kuid sellega ei saanud nad enam trepist alla, sest matt kattis terve trepiava. Kitsas oli ometi ja ettevõte seisis üsna pea silmitsi ka faktiga, et sellele on vaja rohkem aega pühendada.
Muusikaharidusega Riina tõi siis oma esimese suure ohvri ettevõtlusaltarile ja loobus õpetaja ametist. Madis tuli ära töölt Salvost, sest Itaalia juhtide all ei saanud eriti oma peaga mõelda ning ideid rakendada.
Seejärel kerkis üles tootmispinna küsimus. Alguses telliti Estoplasti Rapla tsehhis allhanketöödena mattide liimimist. Edasi osteti järelmaksuga Salvo itaallastest omanikelt vahtmaterjalide ja kangaste leeklamineerimise liin koos vormimisliiniga ja paigutati samuti Estoplasti Rapla tsehhi. Hiljem selgus, et see oli nagu nabanöör, sest lamineerimise seade sai gaasi maa-alustest 2x4 m3 mahutitest ja seda uuesti mujale paigutada oleks olnud hävitav.
Aastal 1994 erastati Raplas asuv Estoplasti tsehh Talinvesti poolt, selle paremad osad müüdi erastajate poolt kohe korraliku raha eest maha. Norra ärimeestele müüdud kontorihoonest sai praegune nn Nore Keskuse kaubamaja. Vana tootmishoone müüdi osadena erinevatele ettevõtetele.
Tootmine aga jäi erastamisjärgselt kiratsema, sest tootmises olevad põllumajandusvalgustid, erinevad harukarbid, pistikupesad, lülitid jms olid vananenud ning ei vastanud enam uutele nõuetele.
„Kujunes nii, et meie oma väikese ettevõttega olime pea ainsad, kes midagi tootmisega teha tahtsid. Kuna pangad meile ikkagi veel ei soovinud laenu anda, siis õnnestus Talinvestiga kaubale saada ja järelejäänud tootmishoone järelmaksuga 1996. a ära osta. Nimeks sai ettevõte E-Plast, mis oli Uniplasti omanduses. Estoplasti Rapla tsehhi kogu hiilgusest oli peale erastamist järele jäänud 26 töötajat (töötajaid oli omal ajal ligi 200), hiiglaslik tootmispind ja hulgaliselt seadmeid, millele ei olnud õiget rakendust."
Riina sõnul oli see aasta ikka päris pingeline, sest enne igakvartaalset järelmaksu tähtaega käis viimaste veeringute kokkulugemine.
Kuna kõigile inimestele ikkagi tööd ei jätkunud, otsustas Madis töötajate nimekirja üle vaatama hakata. Printsiibil - kel pensioniiga kõige lähemal, selle koondab ära, et teised saaksid tööd ja leiba.
Katnud nimekirja paberil käega kinni ja võrrelnud sünniaastaid. Esimese sobiva kandidaadi juures tõstnud käe paberilt. Seal oli tema enda nimi!
Midagi polnud parata - tuli hakata otsima kliente ja tööd, et mitte kedagi koondada. Tänaseks töötab ettevõttes 38 inimest. Kasutati olemasolevaid seadmeid nõudlust omavate toodete valmistamiseks.
Tehti laste liulehti, Salvo minisuuski, plastkorke, suusapõhjale plastplaati ning alustati kiletootmist. Soomest osteti jällegi tänu usaldusele järelmaksuga kasutatud kile- ja kilekottide tootmise seadmed.
Seejärel avanes 2000. aastal soodne võimalus osta Tulika tänaval siiani firma esindushoonena funktsioneeriv maja. Selleks ajaks oli Uniplastil juba usaldusväärne ajalugu ning saadi ka SEB pangast laenu.
Uues majas tundus ruumi olevat lahedalt ning Kivid otsustasid vabaks jäävale pinnale teha oma firma toodangu katsetusteks võimlemissaali. Ühel heal päeval olid ukse taga aga joogaõpetajad. Kuna Madis on endine joogi, Vello Vaheri eelkäija ja õpetaja, arvati esiotsa, et ta on hakanud uuesti treeninguid andma! Strateegiliselt väga heas kohas paiknevat võimlemissaali üüritakse välja tänaseni. Samas on ka Uniplasti spordiosakonna esindus ja tootenäidiste saal. Uniplasti kogu tootmine on organiseeritud Raplas.
Tootmise optimeerimiseks toimus E-Plasti ja Uniplasti ühinemine Uniplast OÜ-ks. Samuti tehti tehase olmeruumides juba pangalaenu abil korralik remont. Seoses Raplamaa ettevõtete külastusega 2010. a sügisel oli Uniplastil au vastu võtta Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Küll oli hea meel, et remont enne tehtud sai!
Vanade seadmete kasutamisel tuleb kuskil ikka piir ette ja tänavu otsustati osta Taanist neli kaasaegsemat masinat, millest üht, 2008. aastal valmistatud kilekotiliini, nimetab Madis naljatades Uniplasti esimeseks Mercedeseks. Põhimõttelist uut taset loodetakse saavutada 6värvilise trükimasinaga ning Taanis kahe toiduainetööstuse tarbeks kilet valmistanud seadme abil.
Teevad kliendile rätsepatööd
Võib imestada küll, et kuidas siis vanadel seadmetel hakkama saada. „Aga teatud asju ongi mõistlik teha vanadel seadmetel," märgib Madis. „Masinad peavad lihtsalt olema hästi hooldatud ning eriti paindlikuks ja tõhusaks muutuvad nad väikeseeriate tootmisel klientide erisoovide täitmisel. Näiteks kiletootmises oli aastaid tagasi ühel kliendil pakenditega kiire ja sellest ajast pärineb ka meie kiirusrekord - soovitud mõõduga kotid sai klient kätte kolme tunniga!"
Mis on Kivide ellujäämise ning arengu alus?
„Me teeme rätsepatööd ja meil on tänaseks piisavad kogemused. Me oleme sobivalt väikesed, paindlikud ja töötame väga kiiresti. Iga kliendiga istume maha ja kuulame teda põhjalikult. Kliendi rahulolu on meile oluline."
Tänaseks on Uniplastil viis täiesti erinevat valdkonda:
- kile- ja kilekottide toodang, mille eraldi rühma moodustavad prügikotid;
- vahtmaterjali ning kangaste lamineerimistööd mööbli-, jalatsi- ja õmblustoodete ettevõtetele;
- sporditooted ja matid, lasteaedadele pehmed kujundid, varbseinad, ujumisvahendid jms;
- vahtmaterjalide kuumvormimine, sealhulgas Soome tehakse suures mahus põlvekaitseid;
- õmblusjaoskond, kus valmistatakse kõikidele mattidele ja pehmendustele katted.
Uniplastil on mitu erinevat valdkonda, tehnoloogiat ja nende partnerid tihti imestavad, kuidas nad selles kaoses hakkama saavad.
„Peab saama! Elu ju tegelikult ongi üks suur kaos, meie selle tekitajad ning selles orienteerujad!"
