Kas Haabersti ristmik saab kahe aasta pärast liiklusummikutest priiks?
Harku valla naaberomavalitsus Tallinna linn valmistab Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul ette hanget projekteerimistööde teostamiseks. „Projekt peab valmima selle aasta lõpuks,“ ütles Koppel, lisades, et kahetasapinnalise ristmiku lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Koppeli sõnul on ristmiku rekonstrueerimise eesmärgiks likvideerida tipptunni ummikud Haabersti ristmiku läheduses. „Ehitustööd on planeeritud 2016–2017. aastaks,“ sõnas Koppel, kelle sõnul tööde maksumusest 15 protsenti kaetakse Tallinna linna eelarve vahenditega ning 85 protsenti Euroopa Liidu rahadega. „Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööd on lülitatud Vabariigi Valitsuse perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse, mis võimaldab Euroopa rahastuse toel lahendada liikluse kitsaskohad Haabersti ristmikul,“ selgitas Koppel. Need on head uudised ka Harku valla elanike jaoks, kellest paljud kasutavad igapäevaselt Tallinnasse tööle sõitmiseks just Haabersti ristmikku ning kes on hästi kursis sealsete tipptunniaegsete tõsiste liiklusummikutega .Küll aga lahendab see Harku valla elanikest autojuhtide jaoks probleemi vaid osaliselt.
Osa pudelikaelast võib alles jääda
Lisaks Haabersti ristmiku rekonstrueerimisele võtab Tallinn ette sõidutee parandustööd Haabersti ristmikust Tiskre ojani, kus lõppeb Tallinna piir ning algab Harku vald. Ehitatakse laiem 2 + 2 sõiduridadega autotee, mis tagab autode sujuvama liiklusvoo. Ent Tiskre ojast Tabasalu suunale jääv Maanteeametile kuuluv teelõik jääb praegustest ehitusplaanidest välja.
Harku abivallavanema Vello Viiburgi sõnul on takistuseks see, et lõik Tiskre ojast kuni Tiskre ringini ei ole Maanteeameti teehoiukavas. „Selleks, et oleks võimalik Tallinna plaanidega üheaegselt ehitada valmis ka Tiskre ojast edasine teelõik, tuleb Vabariigi Valitsusel muuta teehoiukava,“ selgitas Viiburg. Vastasel juhul on Harku valla elanike jaoks ummikutest vabanemise lahendus poolik, sest enne tulevast uut Haabersti ringristmikku ja Tiskre oja juurest algavat laiemat sõiduteed takerduvad Tabasalu kandist sõitvad elanikud sealsete kitsamate teeolude tõttu endiselt autodekolonni. „Uhke Tiskre ring on küll, kus on kaks rida, aga tegelikult jookseb see lõpuks nii kitsaks kokku, et lõplikult see liiklusolukorda ei lahenda,“ viitas Harku abivallavanem Erik Sandla murekohale.
Vajab Vabariigi Valitsuse otsust
Harku vallavalitsuse esindajad on kohtunud nii Maanteeameti kui ka Tallinna Kommunaalameti esindajatega nõupidamistel, kus on otsitud võimalikke lahendusi, kuidas oleks võimalik ühtlase liiklusvoo huvides laiemaks ehitada samaaegselt ka Tiskre ojast Tiskre ringini jääv teelõik. „Maanteeameti peadirektori asetäitja ütles, et Maanteeamet siiski üritab teha ettepaneku teehoiukava muutmiseks ja tõsta seda lõiku ettepoole,“ valgustas Viiburg, „aga paraku on see hetkel vaid suusõnaline kokkulepe, mis realiseerub ikkagi alles siis, kui Maanteeamet on esitanud selle ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.“
Ometi on abivallavanemad lootusrikkad, et Harku valla ja Maanteeameti jätkuvate läbirääkimiste tulemustena õnnestub see teelõik teehoiukavasse sisse kirjutada. „Siiani on meie koostöö Maanteeametiga olnud väga hea,“ oli Viiburg rahul.
Vald soovib appi tulla
Vallaelanike huvides on Harku vald valmis koostöös arendajatega kaasa lööma riigimaanteele jäävate vajalike teede ehitustöödes. Nimelt on Harku vald koostöös Apametsa piirkonnaarendajatega nõus tulevaste teeolude parandamiseks välja ehitama ristmiku Künka tänava juurde jäävale Tallinna–Rannamõisa teealale. „Tegemist oleks ristmikuga, mille üks suund oleks Tabasallu, teine Tallinna, kolmas Kakumäele ning neljas Apametsa poole, kuhu on kehtestatud korterelamute ehitamiseks detailplaneeringud,“ kirjeldas ehitus- ja planeerimisküsimuste eest vastutav abivallavanem Sandla. See ristmik annaks võimaluse alustada Apametsa põllule kehtestatud planeeringute realiseerimist. See on linnaga vahetult kokku puutuv osa, kuhu on võimalik pakkuda inimestele uusi kortereid, kui tekkiks vajalik väljasõit Tallinna–Rannamõisa maanteele. „Kuna valla osades piirkondades on probleeme joogiveega, siis selles kohas seda probleemi ei ole ja saaksime aidata kaasa kehtestatud planeeringute teostamisele,“ selgitas Sandla. Seda ristmikku oleks mõistlik ehitada samaaegselt Tallinna haldusalas oleva sealse teelõigu ehitamisega, et vältida tulevikus täiendavaid liiklust häirivaid tee ehitustöid.
Olles plaani läbi arutanud teeomanikust Maanteeametiga ning saanud nõusoleku, tellis vald aasta alguses eskiisprojekti lahenduse, mis esitati Maanteeametile kooskõlastamiseks.
Ootamatu vastus
Paraku ei kooskõlastanud Maanteeamet pärast mõningast vaikust seda lahendust, vaid saatis vallavalitsusele vastuskirja, kus öeldi, et vaatamata suulisele kokkuleppele ei ole nad neile esitatud projektiga nõus. „Meile teatati, et tegelikult peaks ehitama hoopis nende välja pakutud keerulisema lahendusega ringristmiku, kuna suures plaanis on see otstarbekam,“ kõneles Viiburg, kelle sõnul tähendab see aga neljakordselt kallimat hinda. Kui valla soovitud ristmiku oleks saanud esialgsel hinnangul ehitada valmis juba järgmiseks aastaks 250 000 euro eest, siis ehitades Maanteeameti nõutud projekti kohaselt on töö maksumuseks üle miljoni euro.
„Sellist jaksu Harku vallal ei ole ja kindlasti ei saa me sellises mahus koostööd tegema ka arendajaid, et võiksime ehitada sellise keeruka ristmiku riigimaanteel,“ tõdes Viiburg, kelle sõnul ei saa vald taolise projekti puhul ka Euroopa Liidust toetusi taotleda. Küll aga jätkub abivallavanemate sõnul Maanteeametiga aktiivne läbirääkimine, et teelõik võetaks siiski käesoleva perioodi teehoiukavasse.
„Me oleme kindlasti valmis omalt poolt aitama läbirääkimistes maaomanikega ja lahendama maaküsimused,“ lubas Sandla.
Kuigi praegune teehoiukava on kehtestatud kuni 2020. aastani ning selle muutmine sõltub uuest valitsusest, on vallajuhid siiski optimistlikud. Suurest vajadusest tingituna õnnestub kõnealune teelõik ehk siiski teehoiukavasse lisada.
