Möödunud neljapäeva, 21. aprilli õhtul kogunesid paarkümmend kohalikku elanikku Kolgaküla rahvamajja, et kuulda selgitusi Kotka hüdrosõlme väljaehitamise plaanide kohta. Peaaegu sama palju oli ametiisikuid – arendaja ja keskkonnamõju hindajad, keskkonnaameti spetsialistid, Kuusalu vallavalitsuse ja Loksa linnavalitsuse esindus.
Koosoleku korraldas Kolgaküla Selts. Tegevjuht Kaisa Linno põhjendas, et Valgejõgi on ümberkaudsetele küladele tähtis: „Me pole elektritootmise vastu, aga tahame, et piirkond areneks ja loodus säiliks, seepärast tuleb teha tarku otsuseid. Vanemad inimesed meenutavad, kuidas jõekaldad olid liivased ja vesi valge, viimastel aastakümnetel me seda näinud ei ole, vesi on kõrge ja tume. Soovime, et aasud jääksid.“

ASi Generaator juhataja Jan Niilo tutvustas firmat, millel on Eestis mitmel pool hüdroelektrijaamad. Kuna Valgejõgi on lõhejõgi ja Kotka asub Lahemaa rahvuspargis, on kavas ehitada looduslähedane kalapääs. Selle kavandamisse on kaasatud Soome spetsialiste.
Kui pais remonditakse, elektritootmine käima pannakse, saaks jätkuvalt vett ka Kotka kalakasvatus, mille juurde on rajatud kalapüügi- ja puhkekompleks. Elektrijaamas saaks üks inimene tööd. Plaan on panna elektrijaam tööle võimalikult loodussõbralikult.
Keskkonnamõju hindaja Elar Põldvere OÜst Alkranel kirjeldas kolme alternatiivi tehnilisi näitajaid eri turbiinidega ja seda, kuidas kalapääs ühe või teise puhul töötaks. Viimase, neljanda variandiga, kui pais lammutataks, tuleks kalakasvatuse jaoks veevõtmine ümber ehitada. Vee alt vabanenud ala peaks korrastama, taastada saaks üle 100 meetri kärestikku.

Loe edasi Sõnumitoojast.