Kas maailma pikima tunneli rajamine Tallinna ja Helsingi vahele tasub ära?

Sellele küsimusele saab (väga) esialgse vastuse või vähemalt argumendid arutluseks järgmisel kolmapäeval, kui esitletakse Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu eeluuringut. Harju Elu käis asja kohta uurimas Talsinkifixi projektijuhilt, Harju maavalitsuse nõunikult Kaarel Koselt, kes teemaga juba pikemat aega on tegelenud.

Kahe pealinna vaheline püsiühendus on tegelikult vanem idee, kui arvata võib. Professor Ilmar Pihlaku artiklis, mis avaldati septembrikuises TeeLehes, on joonis aastast 1871, kus kujutati kahe linna vahel silda, mis seisis vee kohal õhupallide toel. Seega on mõte Tallinna ja Helsingi püsiühendusest inimeste peades keerelnud juba enam kui 140 aastat.

Tänapäeval on tunnelist räägitud alates Eesti taasiseseisvumisest. On olnud pooldajaid ja vastaseid. Üks asi on mõlemat poolt ühendanud – tegu on olnud arvamustega. Et teha samm arvamusest kaugemale ning lähtuda arvudest ja analüüsist, kuulutas Harju maavanem Ülle Rajasalu aprillis välja hanke kahe pealinna püsiühenduse tasuvuse eeluuringuks.

“Kolmapäeval tutvustame tulemusi, arvutusi ja üldist hinnangut projekti võimalikkusele – lisaks seda, kuidas see sobituks transpordivõrkudesse, millised on võimalikud tulevikustsenaariumid ja nii edasi,” ütles Kaarel Kose.

Tasuvusuuringu eeluuring koondab tema sõnul kõiki siiani tehtud uuringuid püsiühenduse kohta. Mainitud on tunneli ideed näiteks Tallinn-Helsingi transpordi arengustrateegiate uurimisel. Üks olulisemaid uuringuid valmis aastal 2012, kui Eesti Geoloogiakeskus uuris Soome lahe põhjakihistusi, et välja selgitada, kas ja kuidas oleks võimalik tunnelit Soome lahte rajada. Uuringus pakuti välja, et sobivaimad kohad tunneli Eesti-poolse suudme rajamiseks asuvad Viimsi vallas – Naissaarel ja mandril Äigrumäel. Viimane on võimaliku tunneli suudme asupaigana ära märgitud ka Harju maakonnaplaneeringus ja Viimsi valla üldplaneeringus. Tunneli võimalus kajastub ka riiklikus planeeringus Eesti 2030+. Kuid palju olulisem, kus tunnel maa peale tuleb, on see, et Tallinna ja Helsingi kesklinnad oleksid kiirelt ja mugavalt ühendatud.

Soome lahe all asuv graankivimite kiht muudab veealuse ühenduse rajamise hõlpsamaks kui näiteks La Manche’i väina tunneli või Taani ja Saksama vahele rajatava Femerni tunneli, viimasesse tuleb betoonblokkidest nn “uputatud tunnel”. “Meil on lootust, et ehitusmaksumus on kilomeetri kohta tunduvalt odavam,” ütles Kose.

Kuid odav see tunnel ei tule, seda aimab igaüks ja nii ütleb ka Kose. “Võrdluseks võiks olla Femerni 6,6 miljardit ja Eurotunneli 15 miljardit,” pakub ta.

Loe edasi Harju Elust.