Silva Tupits (vasakult), Josua Barz, Martin Villem Vühner ja Karolin Victoria Kotsar Terakese Naksitrallide rühmast. Saku Sõnumid

Silva: „Kui ma olin tita, siis elasime Mustamäel. Siis kolisime Kiisale. Kiisal saan ma kassi pidada. Ma saan rahulikult ärgata, sest ei ole automürinat. Aga paha on see, et Sakus ei ole sellist suurt mänguplatsi, kus kõik lapsed saaksid koos mängimas käia. Võiks olla - liumäed ja ronimisredelid. Mulle Saku lasteaias meeldib. Aga Tallinnas oleks ka tore - siis kui saaks naabritüdrukuga ühes rühmas olla ja koos mängida. Naabritüdruk käib Tallinnas lasteaias. Kooli lähen Sakku."

Josua: „Mulle meeldib väga Sakus elada, sest siin ei ole must. On palju puhtam. Nii rahulik on - autosid on vähe. Aga halb on, et nüüd muudkui ehitatakse ja suured masinad sõidavad. Ja paha on, et pean palju kõndima, kui poodi tahan minna. Siin Sakus on mul palju sõpru. Ja ma käin poiste võimlemises, teeme lihased tugevaks. Õpetaja Ene teeb meile trenni ja see on tore. Ma lähen kindlasti Saku kooli."

Martin Villem: „Meil on korter ja mets on kohe kõrval. Ma käin sõpradega palju onne ehitamas. Mul on siin Sakus palju sõpru ja häid kaaslasi. See ehitamine on väga tore. Käin koolimajas džuudotrennis ja mul on kollane vöö. Mulle see trenn väga meeldib. See on Antsu trenn. Ma lähen Saku kooli ja oleks tore, kui tuleks džuudoklass. Sakus on nii hea ja rahulik elada. Mujal, näiteks linnas, ma elada ei tahaks.

Karolin Victoria: „Meie elasime enne Sakus korteris, aga ehitasime uue maja Kõrnumäele. Seal on nii hea elada, sest seal on mets ja vaikne. Mul on seal kaks kassi ja kaks koera. Ma saan neid kogu aeg silitada. Sakus on hea elada, sest autosid väga palju ei ole. Ainult vahel suured autod müristavad. Ma käin lasteaias laulmas ja meisterdamas. Ja tahaksin jalgpallitrennis ka käia. Jalgpall võiks olla siin majas sees, väljas on paha. Tallinnas käin ujumas. Aga seal kogu aeg autod mürisevad - mulle meeldib Sakus rohkem.

Kurtna õpilased

a_sv_v_krtn.jpg
Kurtna Kooli õpilased (vasakult) Mikk Polma, Ergo Allingu, Mirell Ojassalu ja Kristjan Kõva.

Mikk Polma: „Saku vallas on väga hea elada, halba pole midagi, mulle väga meeldib. Hea on ka see, et väga paljudes kohtades on jalgrattatee."

a_sv_v_aazar.jpg

Anastassia Azarova: „Siin on toredad inimesed. Meeldib, et Saku vallas on enamasti puhas, sport areneb ja kool on hea. Kõik sakukad on väga sõbralikud ja toredad. Igatahes mugav keskkond.

Ainult transport võiks käia tihedamini."

Mirell Ojassalu: „Hea mugav keskkond, siin on hea elada. Koolid on ka suurepärased."

Halb on see, et pole eriti tegevust. Sakus saab jah mõndagi teha, aga Kurtnas ja Kiisal on aktiivsuse puudus. Võiks olla rohkem busse või marsasid, mis viiksid Sakku.

Ergo Allingu: „Saku vallas on hea elada, sest vald toetab abivajavaid peresid. Saku vallas on kohe hea meel elada. Halba ei oskagi midagi öelda."

a_sv_v_krat.jpg

Ken Rätsep: „Minu arust on Saku vallas väga hea lastekaitse spetsialist, väga hea sotsiaaltöötaja.

Aga transpordiga on probleeme."

Kristjan Kõva: „Saku vallas on hea haridus, head sportimisvõimalused, ilusad inimesed ja külad. Siin on hea elada, sest on palju kauplusi, toredad naabrid ja väga ilus loodus."

Vallaga samaealised

a_sv_v_khaim.jpg

Kaspar Haimre - sündinud 16. jaanuaril 1992 - samal päeval kui taasloodi Saku vald: Olen alates sünnist ainult Sakus elanud: käinud lasteaias ja õppinud Saku Gümnaasiumis. Minu hinnangul on Saku elamiseks väga hea koht, kuna see on väike ja rahulik paik ja siin on kõik esmavajalik olemas, nagu näiteks heal tasemel kool, lasteaiad, piisavalt poode ning head transpordilahendused. Esile tõstmist on kindlasti väärt ka väga ilus park ja mõisahoone.

a_sv_gkrun.jpg

Gert-Kristjan Rungi (sündinud 1992): Peresõbralik, looduskeskne, väike ning hubane elupaik - need on sõnad, mis minu jaoks Sakut iseloomustavad. Siin on olemas kõik võimalused hea hariduse omandamiseks, peaaegu suurepärased sportimisvõimalused ning ettevõtlussõbralik keskkond. Kõigele sellele lisaks kuulub kui mitte terve valla, siis vähemalt Saku aleviku tugevuste hulka ka väga hästi lahendatud infrastruktuur. Aastatega on läinud inimeste elukvaliteet järjest paremaks, uusi võimalusi ja mugavust pakub kindlasti ka esimese suure poeketi saabumine Sakku.

a_sv_v_sreb.jpg

Sander Rebane (sündinud 1991): Saku vald ei ole lihtsalt vald nagu iga teine. See paik on olnud pikka aega minu kodukohaks. Tuleb tunnistada, et lõunaeestlasena võttis siinse eluoluga harjumine küll natukene aega, kuid õlletehase värske humala lõhn aitas sellele ka kiiremini kaasa. Lähedus pealinnale on Saku üks suurimaid plusse, looduskeskne vald otse suurlinna külje all on minu arvates ideaalne koht elamiseks. Kui tahad, lähed metsa jooksma või suusatama, kui tahad, lähed hoopis ja naudid pealinna kaunist ja ajaloolisusest pakatavat vanalinna.

a_sv_v_mkip.jpg

Mark Kiptšakbajev (1993): Saku on olnud kogu elu minu kodukohaks, siin on olnud hea üles kasvada, lasteaiasõpradega ka koolis käia ning trennigi teha. Saku on rohkete sportimisvõimalustega ja põneva kultuurieluga vald, igav siin noorel inimesel ei hakka. Saku inimesed on väga abivalmid ja toredad. Saku valla puhul võin olla uhke selle üle, et siin on väga silmapaistev ning edukas suur ettevõte Saku Õlletehas, tänu millele Sakut ehk õllekultuuripealinna tuntakse üle Eesti.

a_sv_v_eots.jpg

Evelin Ots (1992): Olen terve oma elu elanud Saku vallas. Siin on hea elada, palju vaba aja sisustamise võimalusi ja samuti ka sportimisvõimalusi: korralikud kergliiklusteed rulluisutamiseks, rattaga sõitmiseks, korralik ujula ning spordikeskus, lisaks suurepärased terviserajad. Kiidan ka valla haridusasutusi: noortel on hea kodukoha lähedal koolis käia, ilma et peaks igapäevaselt sõitma kaugele. Sakus on kõik head võimalused heaks eluks olemas ja viimaste aastatega on asi ainult paremaks läinud.

a_sv_v_akiv.jpg

Anni Kivimäe (1991): Olen elanud Saku vallas 6 aastat. Selle aja jooksulgi on palju muutunud. Sakus on valmis saanud kergliiklusteed, elanikele on tagatud kõik eluks vajalik. Sakus leiavad kõik omale koha: nii sportlased kui ka need, kes armastavad rahu ja vaikset elu. Saku on tubli ja igati arenemisvõimeline vald.

Vanemad kui vald

a_sv_v_skir.jpg

Sulev Kirst (1985): Ma olen Sakus elanud üle 26 aasta ehk kogu oma senise elu. Selle aja jooksul olen näinud aleviku arengut ühes valdkonnas ning ka mahajäämist teistes. Mulle meeldib see, et kool ja teedevõrgustik said õigel ajal renoveeritud ning tervisesport on Saku elanike seas kasvav trend. Suurim pluss Saku juures on see, et Saku asub Tallinnale lähedal ning samas piisavalt kaugel, et siin oleks rahulik, turvaline ja mõnus elada.

Suurim möödapanek on aga see, et viimase 20 aasta jooksul ei ole Sakku ehitatud või ei ole lubatud ehitada ühtegi uut kortermaja, kuhu minu põlvkonna inimesed saaksid endale korraliku korteri soetada. Menüüs on ikka vanad head "pullika" ja "õlleka" paneelid ning "tornid". Just seepärast ongi paljud potentsiaalsed head maksumaksjad ja ühiskonnaliikmed Sakust lahkunud.

Teiseks usun, et kõik on näinud asulapiiril tervitavaid õllekultuuripealinna silte, kuid mida see endast siis tähendama peaks? Mina soovin, et vald, õlletehas, mõis, Pruulikoda, huvikeskus jt osapooled leiaksid ühise keele, palju uusi ideid ja mõtteid ning hakkaksid tootma sisukamat programmi ning kultuuri Saku elu edendamiseks.

a_sv_v_ajoh.jpg

Alo-Andres Johandi: Olen Sakus elanud kogu oma teadliku elu (v.a 6,5 aastat väljaspool Eestit). Saku trumbid on hea asukoht tänases Eestis, kus kulgeb pealinnastumine ning kujuneb välja aktiivset elu toetav kaasaegne taristu. Mulle kui lapsevanemale on eriti tähtis nii kooli kui hobiringide lähedus ja et on võimalik toimetada nii, et iga päev ei ole vaja olla oma lastele transpordikorraldaja. Eriti tore on valgustatud kergliiklustee Männikule, mis võimaldab sportida mistahes ajal.

Omavalitsus on elukvaliteedi heaks palju teinud, kuid veel rohkem ootab tegemist. Olen mures valla piiratud võimaluste üle investeerida teedesse ja tänavavalgustusse. Ainuüksi uue tänavavalgustuse ehitamiseks on valla aastaeelarves ca 7000 eurot, mis on pehmelt öeldes naeruväärne summa. Soovime olla ühiskonnana osa nn igavast Põhjalast, aga Saku alevikus sõites peab tõdema, et oleme ikka veel selles osas IdaEuroopa. Slaalomit sõites jääb neid kohti, kus auke vältida, üha vähemaks. Vee- ja kanalisatsiooniprojekti elluviimine on minu arvates suur kordaminek. Seda on oodatud pikki aastaid.

Soovin vallajuhtidele jõudu ja vallaelanikele aktiivset tegutsemist kodanikuühendustes, et kujundada koduvallast veelgi  atraktiivsem elukeskkond.

a_sv_v_mjoe.jpg

Marge Jõesalu: Sakku elama kolimisest saab sellel sügisel 10 aastat. Olen siiani otsusega suurlinnast ära kolida väga rahul ja seda mitmel põhjusel.

Saku alevik, kus elan, on väike ja turvaline elukeskkond looduse keskel, kuid pealinna lähedal. Siin on kõik eluks vajalik: poed, lasteaiad, kool, muusikakool, hea ühendus Tallinnaga jpm. Meil on tegus vallavalitsus ja piisavalt tööandjaid. Soovi ja ettevõtlikkuse korral võib ka kodu lähedal tööd leida.

Sakus on suurepärased vaba aja veetmise võimalused nii suurtele kui väikestele: huvikeskuse ringid, väga head sportimistingimused ning terviserajad rabametsas. Korraldatakse ka teatri- ja peoõhtuid. Lastel on siin väga head võimalused turvaliseks kasvamiseks ja igakülgseks arenguks. Meil on tublid ja pühendunud kasvatajad lasteaias, õpetajad koolis ja treenerid spordiklubides.

Lapsevanemana meeldib mulle, et algkoolimaja asub gümnaasiumist eraldi. Inimesed on valdavalt sõbralikud ja ettevõtlikud. Ühtki negatiivset asja ei oska küll välja tuua.

Nägid ka endisaegseid valdu

a_sv_v_euusn.jpg

Elvi Uusna: See oli 44 aastat tagasi, kui Türi lähistelt siia kolisin. Siis ei olnud Sakku sissesõit jalustrabav.

Nüüd on Saku pealinna seisus tänu õlletehasele ja sissesõiduteed maakonna parimad.

Kui oma Soome tuttavaga kord Sakus ringi jalutasin, siis ütles ta, et teil on ju kõik olemas - apteek, postkontor, kauplused ja isegi kool, siia tule või elama.

Puudust tunnen korralikust saunast ja pensionäridele võiks sõit ühistranspordis linna piirini olla tasuta nagu Saue ja Harku vallas.

a_sv_v_vreh.jpg

Viivi Rehemaa: Saku vallas on hea elada, kui hinge ei kriibiks mõningad asjad, mida saab paremaks muuta. Nimelt on Saku alevikus õlletehase juures oleva silla sõiduteel suured lohud, kuhu kogunenud vesi pritsib vastu jalakäijaid. Mulle näib, et Pargi tänava viimane maja oleks nagu väljaspool asulat, sinna ei ulatu tänavaaukude lappijad ega lumetõrjemasinad. Et pargitud autod lumeärastajatele ette ei jääks, võiks tänava ja garaažide vahelise haljasala arvel Pargi uulitsat laiendada. Ja Samati juurde taas bussipeatuse teha. Nn Pensu elanikud soovivad, et pikaks veninud veevärgiehituse käigus parandataks veidigi kohalikke teid (Heina ja Pähklimetsa), et need autosid ei lõhuks.

a_sv_v_ltein.jpg

Lembit Teinbas: Eesti Vabariigis on igal pool hea elada, kui ei oleks niisugust väljapääsmatut olukorda nagu Jälgimäel. Kolm aastat tagasi kadus meid teenindav ühistransport, jõudu hakkasid koguma Tänassilma tehnopark ja uued tootmisasutused. Raskeveokid, mille arv üha suurenes, tõrjusid jalakäijad ja ratturid teedelt välja, sest liiklemine muutus eluohtlikuks. See puudutab nii Jälgimäe küla 220 elanikku kui linna poole suunduvaid rattureid ja teelisi valla teistest äärtest. Kõikidel ei ole autot. Kergliiklusteed meil ei ole.

Saatsime 2011. aasta sügisel valda 270 inimese allkirjaga kirja teede olukorra kohta, seda kordasime tänavu 9. jaanuaril. Sellele pandi vallas peale  juurdepääsupiirang. Vald on võtnud selles küsimuses jäiga positsiooni, mis öeldi välja Jälgimäe rahva koosolekul: vaadake ise, kuidas hakkama saate! Kõigi muude asjadega saame Jälgimäe külas ise hakkama. Näib, et Jälgimäe elanike mured ei huvita vallajuhte.