Käsmu vabatahtliku merepäästerühma juht: kui merd ei tunne, pole tarvis sinna minna
Haivo Lauliku sõnul pole vabatahtlike merepäästjate töö Käsmu kandis õnneks kõige raskemate killast, sest rahvast on mere peal hõredamalt kui Tallinnale lähemates paikades: "Sel suvel on olnud rahulik. Eelmistel aastatel oleme ikka mõned väljakutsed saanud."
Patrullimise kohta sõnab ta, et enamjaolt tähendab see Käsmu lähedal asuvates lahtedes, sadamates ja saarte ümbruses ringi sõitmist. Mõnd veesõidukit kohates ajab aga selle pardal viibijatega juttu.
"Merel näeb kõike," ütleb päästerühma juht. Justkui selle kinnituseks saamegi teekonnal kokku peoseltskonnaga, kes veedavad aega parvesaunas, mida veab mootorpaat.
Kuid nagu juba mainitud, pole vabatahtlike päästjate töö alati nii rõõmus. Kui tuleb väljakutse, peab valves olev merepääste meeskond appi tõttama. Päästetöö tähendab nende jaoks enamjaolt seda, et tuleb appi minna veesõidukitele, millel kütus otsa lõppenud või mootor rikki läinud.
"Kui tegu pole ohtliku olukorraga, siis võivad hädasolijad tunnikese rahulikult triivida kuni me kohale jõuame. Põhiline, et nad teaksid, et me tuleme ja ei teki paanikat. Mootoririkke puhul pukseerime katkise veesõiduki lähimasse sadamasse. Kui kütus on otsa lõppenud, siis viime neile väikese kanistriga juurde."
Üks juhtum, mida Haivo Laulik eredalt mäletab leidis aset mõne aasta eest. Kaluripaat oli rikki läinud ja väljas läks pimedaks. Paadis olid kaks meest ja väike poiss.
Haivo Laulik: "Laine oli päris korralik. Tegu oli küll kaluripaadiga, aga see oli üsna raske ja aerutada polnud võimalik. Tänu pimedusele ja lainetusele polnud neid üles leida kerge. Usun, et paat oli piisavalt tugev ja mingit tõsist õnnetust poleks juhtunud, aga triivida oleks nad võinud küll kes teab kui kaua. Leidsime paadi üles tänu sellele, et üks meestest viipas mobiiliga ja hästi õrn valgusvihk jõudis meieni. Kui kohale saabusime, siis poiss istus seal, pisarad silmis. Oli näha, et laps tundis hirmu. Kui neid sadamasse pukseerisime, siis ta juba naeratas."
Samas on Haivo Laulikul tuua ka teistsuguseid ja veidi absurdimaigulisi näiteid. "Kui merd ei tunne, ei tasu merre ronida," lausub ta kindlalt. On juhtunud, et ringikihutajad lõhuvad oma veesõiduki mootori lihtsalt kivide vastu ära, sest ei tunne siinset merd ega ole ettevaatlikud.
"Kord vajasid abi kaks meest. Olid oma kaatri kivide otsa ajanud. Ju siis ei taibanud enne internetist merekaarti vaadata. Meid kutsuti välja. Nad olid sõitnud kivi otsa kohas, kus vesi oli ainult põlvini, kuid nende jaoks tundus ületamatu tulla isegi sedavõrd madalasse vette ja oma paat kivide vahelt lahti lükata. Me ei saa neid ju ära pukseerida, kui nad oma paati kivide vahelt lahti ei lükka," jutustab päästjate juht.
Merepäästjale on üsna stressirohke ka valves olek. Mobiil peab pidevalt läheduses olema ja ikka on hirm, et äkki helistatakse just sel hetkel, kui telefonist korra eemale lähed ja magad hädakutsungi maha.
Haivo Lauliku sõnul on tal oma tööandjaga kokkulepe, et kui peab minema kedagi päästma, ei pea ta selleks ettevõttest luba küsima. Piisab vaid teavitamisest.
Vabatahtlike merepäästjate varustusse kuulub esmaabikohver, mis sisaldab oluliselt rohkem vahendeid, kui näiteks autoapteek. Samuti kanderaam, mida Käsmu merepääste on korra ka kasutanud, kui üks inimene kukkus purjeka masti otsast alla ja vigastas selgroogu.
Loomulikult ei puudu ka päästevestid ja merepäästja kombinesoon, mis kaitseb nii tuule kui vee eest, sest kuigi merepäästjad lähevad ise vette harva, lendab tugeva lainetusega vett ohtralt ka paati. Samal otstarbel on varustuses ka kiiver ning loomulikult sidepidamisvahendid.
"Käsmu vabatahtlikel merepäästjatel on selles osas vedanud, et oleme Euroopa Liidu projekti kaudu saanud ühes Toila, Lohusuu ja Mustvee mere- ning järvepäästjatega varustust, päästepaadi ja väljaõppe ühes Soome merepäästjatega. Nende vabatahtlik merepääste on tegutsenud juba 120 aastat. Samuti on meid toetanud meie kohalikud ettevõtjad. Tundub, et Politsei- ja piirivalveamet, kes on vabatahtlike merepäästjate partner, on hakanud ka merepäästele suuremat rõhku panema."
Merepääste tuleviku osas on Haivo Laulik positiivselt meelestatud ja usub, et valdkond kasvab ning areneb edasi.
