Kauakestev kirg lauamängude vastu ajendas pereema õpetlikke mänge looma
Ühe Laagri kodumaja kappides leidub kümnete kaupa ja virnade viisi kirevaid lauamängukarpe. Katrini perekond on neist kerges sõltuvuses.
„Enne, kui lapsi veel ei olnud, võisime mehega kahekesi end tihtipeale tundideks mängunuppe liigutama unustada. Kui kusagile välismaale satume, siis on pagasis pea alati mõni uus mäng kaasas. Nüüd, lastega, on mängulauad muidugi natuke muutunud, aga peamiseks meelelahutuseks on see jäänud ka perekeskis," räägib Katrin.
Raamatu- ja mänguasjadepoodide riiulitelt võib leida erinevaid lauamänge, see pole ammu enam ainult laste pärusmaa - strateegilist mõtlemist ja taktikalist taipu nõudvat meelelahutust on täiskavanutelegi. Viimastel aastatel on tekkinud ka omamaiseid mängude valmistajaid, kuid peamiselt on tegemist siiski välismaiste tõlkemängude ja kohandatud variantidega, mis kogenud mängijale ühel hetkel üsna sarnased tunduvad.
„Reis ümber maailma" tüüpi mänge on näiteks palju. Kord seiklevad autod, kord Karupoeg Puhh, originaalsust on vähevõitu," leiab Katrin.
Nii küpseski tema peas ambitsioonikas plaan viia oma hobi järgmisele tasandile, hakates ise lauamänge looma ja püüda sellega ka väikest viisi ära teha.
Neli esimest karbis
Esimeseks katsetuseks sai naine siiski idee oma lapsepõlvest. Aluseks võeti omaaegne seenemäng.
Uus lauamäng „Seenele" viib mängija toredale seeneretkele, mille käigus saab tutvuda 24 seenega, õppides huvitavaid fakte seeneriigis toimuva ja leiduva kohta. „Täiendasime algset ideed natuke, otsisime üles ka kunstniku Vaike Pääsukese, kes omal ajal juba mängukaardid ja mängulaua joonistas. Tegemist on selles mõttes universaalse mänguga, et erinevaid reegleid rakendades saavad sellega hakkama mudilased, kuid samavõrd võib see põnevust pakkuda ka juba kooliealistele. Kui pisikesed mängivad selle peale, kelle saak on suurim, siis vanematele lisanduvad seeneseiklused ja valikvastustega küsimustekaardid ja eesmärgiks on kõrgeim punktiskoor," selgitab Katrin.
Üldse on Katrini hinnangul lastele suunatud lauamängude võlu selles, et lisaks meelelahutusele saab nende abil ka midagi õppida ja just seda liini püüab ta oma mängudega ajada. Nii näiteks õpetab teine Katrini mäng, „Leiutajate küla parim kokk", tundma toiduaineid, mis käivad külmkapis, mis tulevad peenralt, millistest toiduainetest üks või teine roog koosneb. Kokamängu on sisse toodud tuntud Eesti multikategelane Lotte. „Pöördusime Lotte loojate poole ja idee tekitas neis huvi. Tegime litsentsilepingu ja mängu joonistas valmis ka nende kunstnik," rõõmustab Katrin koostöö üle.
Teine koeraplika-tegelasega mäng on „Lotte pildikas", kus saab multifilmi tegelasi kehaosade kaupa komplekteerida ja ümberkomplekteerida.
„Metsa"-nimelises lauamängus saavad pisikesed alates pooleteisest aastast teadlikumaks meie metsades kasvavatest puudest ja taimedest ning seal elavatest loomadest. Mängureeglid eeldavad nii tähelepanelikkust, meelde jätmist, loendamist, seoste tekitamist kui hulkade moodustamist.
Kõik mängud testib Katrin loomulikult ära ka oma 2-aastase Mardi ja 5-aastase Maria peal, osa saavad ka sõpradetuttavate lapsed. „Mängude sihtgrupp on ju käepärast võtta," naerab Katrin. Lottegi sai näiteks mängude kangelaseks sellepärast valitud, et Maria on suur koeraplika multika fänn. Lauamäng on Katrini sõnul erinev autost ja nukust, seda peab ikka lapsega koos mängima. „Ei ole nii, et annad kätte ja saadad oma tuppa, et mängi. Lauamängude mängimine on mõnus ajaveetmise viis, kus kõik saavad osaleda. Kvaliteetaeg, mida lapsed väga vajavad ja kõrgelt hindavad," leiab mängude looja ise.
Leitavad juba lettideltki
Katrinil on õnnestunud oma mängud sisse saada juba ka kauplusekettidesse. Neid võib leida nii Apollost kui Rahva Raamatust, XS mänguasjadest ja Ludo kauplustest.
Rimisse, Selverisse või Prismasse tahaks ka, aga läbirääkimised võtavad veel aega.
Rahval huvi mängude vastu on. „Kõige parem aeg lauamängude müümiseks on loomulikult enne jõule, kui müük on kõige suurem. Siiani on kokku müüdud orienteeruvalt 1000 mängu, osade mängude puhul mõtleme juba kordustrükile," nendib Katrin.
Algaja ettevõtja raskused
Alustava ettevõtjana on Katrin esialgu mitmes rollis, alates idee genereerimisest, partnerite otsimisest, kuni laovarude opereerimiseni.
Ta tõdeb, et eks algus ongi keeruline, esialgsed investeeringud, olgu need töötasud kunstnikele või valmistoote trükikojast lunastamine, tuleb kõik oma taskust maksta.
Firma tegevuse paremaks ja kiiremaks arenguks taotles ta oma firmale Marmar Games toetust EAS-ist. Tänaseks on EAS-ilt positiivne vastus olemas, nad on nõus toetama Marmar Gamesi turunduskulusid, mis on seotud korraliku veebilehe ja e-poe loomisega ning katavad ka osad reklaamikulusid.
„Mulle tundub, et see, mis ma teen, on natuke nagu kunst ja ega kunstiinimesed valdavalt rikkaks vist ei saa. Aga mulle meeldib see praegune vorm, kus saan oma pere-elu ja töö kenasti sobitada ja teha seda, mis mulle tõeliselt meeldib. Täna ei tooda see projekt üsna suurte investeeringute tõttu veel midagi, aga ühel päeval on ehk äraelamiseks siiski," loodab Katrin.
Arendusplaane peab Katrin ka, näiteks olemasolevate mängude tõlked ja kohandused teistesse keeltesse, otsida lisaks uusi müügikanaleid ja meelel on ka juba uued mänguideed. „Esialgu jään ikka lastemängude nišši, aga tulevikus - mine tea," jätab Katrin otsad lahti.
Kontakt:
www.facebook.com/ marmargames, www.marmargames.ee
Tegevusala: lauamängude tootmine
Müügikanalid: Apollo, Rahva Raamat, XS mänguasjad, Ludo, Hea Eesti Asi
