Hästi planeeritud aed võlub lopsakuse ja õiteküllusega. Foto: Margus Proos

Kose Teataja pöördus Jana ja Margus Proosi poole, et nad jagaksid oma aiandusalast nõu ka vallarahvale.

Kuidas te selle koha leidsite ja kaua oma kodu ning koduaia rajamine aega on võtnud?

Margus Proos: Sadevälja talukoha korrastamist ja oma käe järgi seadmist alustasime kümmekond aastat tagasi. EtJanal on aedniku ja maastikuarhitekti diplom, siis oli loogiline, et alustasime just aia rajamisest. Esimesed aastadkulusid võsa juurimisele, vanajõesängi korrastamisele ja puude-põõsaste istutamisele.

Alles 2007. aastal leidsime võimaluse alustada talumaja enda rekonstrueerimisega. 1891. aastal Kose-Uuemõisa paruness Natalie von Uexküllilt ostetud kohale lasi tollaegne peremees Jaak Sepper rajada uhke põletatud tellistest häärberi, millel olid kõrged toad ja suured kaaraknad. Maja põhjapoolses otsas oli asunud ka rehi. Kahjuks oli maja olnud ennem meie kätt e satt umist seisnud pikalt tühjana, ning seetõttu oli niiskus majas teinud oma töö. Rekonstrueerimise käigus püüdsime säilitada kõike vana niipalju, kui võimalik. 2009. aasta lõpuks jõudsime töödega nii kaugele,et jäime siia alaliselt elama.

Nüüd olete jõudnud nii kaugele, et teil on talus oma puukool?

Jana Proos: Oma suur iluaed nõuab niipalju hoolt, et raske oleks käia tööl kusagil Tallinnas asuvas haljastusfirmas või puukoolis. Seetõttu oli ühel hetkel loogiline hakata ise kodus tegelema taimede kasvatamise ja koolitamisega. Tänaon meil pakkuda lisaks enda kasvatutule ka palju heade koostööpartnerite puukoolidest taimi. Aga püüdleme sinnasuunas, et igal aastal oleks pakkuda üha rohkem oma puukooli taimi.

Millised taimed on teie enda lemmikud oma koduaias?

Jana Proos: Nii-öelda väljakutse ja proovikivi on rododendronid ning viimastel aastatel on suurt huvi pakkunud hariliku kuuse sordid. Lemmikuteks on huvitava lehestiku ja struktuuriga püsikud, näiteks helmikpöörised ja hostad. Värske lemmik on jaapani ülane.

Mida peaks oma koduaia planeerimisel arvestama?

Jana Proos: Tuleks mõelda, mis on enda soovid? Kas soovid kasvatada rohkem oma tarbeks peeti-kurki-kapsast või tahad näha rohkem lilleilu? Vastavalt sellele pead mõtt es ka oma aia ära jagama. Kas tahad ainult muru niita või oled valmis ka ilu nimel peen-raid rohima? Samuti tuleb mõelda ka sellele, milline see aed näeb välja näiteks talvel.

Kui need asjad on enda jaoks selgeks mõeldud, siis oleks mõttekas nõu küsida ka mõnelt professionaalselt aiakujundajalt, kes aitaks taimi valida japaigutada.

Millest peaks lähtuma, et valida näiteks taimi välja oma püsilille peenrasse?

Jana Proos: Kui põõsaid japuid istutades tuleb hoolikalt läbi mõelda, mida, miks ja kuhu istutada - on ju neid mingis suuruses juba vägaraske ümber istutada, siis püsiku võib lihtsalt ümber vahetada.

Koduaia lillepeenarde värvi ja meeleolu loob iga inimene iseenese maitsest ja fantaasiast lähtudes. Näiteks punane värvon väga kapriisne värv. Seda on raske õues rakendada, kuid koos halli, purpurse ja roosaga annab luua väga huvitavaid kombinatsioone.

Kuldne ja kollane on värvid, mis löövad ümbruse särama isegi sombuse ilmaga. Põnevama pildi saab kui nende juurde lisada ka näiteks sinist värvi õitega lilli - kuldse õiega kuningakepp koos sügavsinise salveiga on suurepärane kontrast.

Paljude lemmikud - päevaliiliad, alustavad just südasuvel oma värvidemängu. Need taimed on väga tänuväärsed javähenõudlikud ning kasvavadaastakümneid ühe koha peal, samuti on neid lihtne jagada.

Pole midagi lummavamatkui lõhnad, ilma milleta ei tohiks ükski aed olla. Enamik lõhnataimedest, näiteks lavendel, salvei, tüümian, sobivad just kehvemapoolse pinnasega ja päikeselisele alale.

Omaette rühma moodustavad varjutaimed, millest enamus on ka suurepärased pinnakatjad.

Helmikpöörise sortide valik kasvab järjest laiemaks sedamööda, kuidas värviliste ja mustriliste lehtedega taimi omavahel ristatakse.

Kurerehad on hindamatud pinnakatjad, neist peetakse lugu pitsiliselt lõhestunud lehtede, silmatorkava õievärvi ja umbrohukindluse pärast.

Varjuaia raudvara hulka kuuluvad loomulikult hostad, laudleht ja erinevad hübriidülaste sordid.

Taluaiastiilis aia üks võlusid on rohelus ja õieküllus. Tüüpilised maa-aia taimed on floksid, kukekannused, liiliad, pojengid ja siilkübarad. Neid taimi võib omavahel kombineerida ja luua taluaia stiilis meeleolu.

Ja eriti mõnus on, kui veel lillede vahele varjulisse paika on peidetud kena pink, kus juua tass kohvi.

Kas on teil plaanis korraldada suvel ka nn. lahtiste uste päevi, kus kõik soovijad saaksid teie aiailu imetleda?

Juulikuu keskel, kui kõik suvelilled täies ilus aias õitsevad, korraldame 14. juulil kella 10-18 Sadevälja talus Püsilillede päeva.

Tutvustakse Sadevälja talus kasvavaid ja ka müügil olevaid taimi, räägitakse nende istutamisest ja hooldamisest. Kollektsiooniaia külastamine on sel päeval tasuta. Aiaekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16.

Külla tuleb ka Haide puukooli peremees, tuntud ja tunnustatud aiandusspetsialist Arnold Annust, koos oma taimedega. Kella ühe paiku räägib ta huvilistele vähetuntud, kuid huvitavatest taimedest.

Korraldame taimede rohevahetuse. Avatud on väike verandakohvik, kus pakutakse kohvi, oma aia maitsetaimedest teed ja kodukooki.

Sel päeval on avatud külastajatele ka teised Karla külas asuvad puukoolid - Roogoja talu ja Tõnise Puukool.

Kõik aiandushuvilised on oodatud!

Kuidas Karla küla aiandustalud ülesse leiab?

Tuleb keerata Tartu mnt 37 km asuvast Kuivajõe ristist Karla küla suunas. Sealt näitavad juba ka teeviidad edasi. Täpsem kohalesõidu plaan on ka meie kodulehel www.sadevalja.ee.