Delfi
„Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25"

Raamatule on eessõna kirjutanud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Eessõnas kirjutab president: „On üks lihtne ja enesestmõistetav tõde, mida peame ikka ja alati endale meelde tuletama: Eesti on ainus koht, kus me saame olemas olla eesti keeles ja kus eesti keel saab kesta. Ainus koht, kus me saame eestikeelses kultuuriruumis elada ja kasvada."

Kogumiku koostaja Jüri Valge annab eessõnas ülevaate raamatu sisu ja selle saamisloo kohta.

Raamatu viis peatükki hõlmavad 25-aastase Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja sellega seoses toimunu eri tahke. Raamat viib lugeja tagasi auhinna asutamisaega, kirjeldab väikemaarjalaste osa keeleauhinna traditsiooni loomisel ja hoidmisel ning annab konkreetsema ülevaate auhinna ja -hindamise arengust viimase kümne aasta jooksul.

Kogumikus on toodud keeleauhinna põhjendustekstid 1989-2013 ja laureaatide lühitutvustused ning lühiandmed nende elu-, töö- ja loominguloo kohta.

Raamatus leiab kajastamist eesti keele õppe ja rahvusliku kasvatuse eesmärgil loodud Wiedemanni fondi tegevus.

Kogumik sisaldab laureaatide Väike- Maarja keelepäevadel esitatud ettekandeid aastatest 2004-2013 ning konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II" ettekannete teese.

Peatükis „Meeldejäävat keelepäevadelt" on mitmeid keelepäevadel kõlanud huvitavaid ettekandeid laureaatide kõrval erinevatel aastatel esinenutelt, teiste seas ka Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilase Kätlin Kaare ettekanne „Kõnekäändude mõistmisest Väike- Maarja Gümnaasiumi õpilaste näitel".

 „Kas siis selle maa keel...?"

Tegemist on kahevaatuselise näidendiga. Esimeses vaatuses külastavad Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Hella Keem, Pent Nurmekund, Valev Uibopuu, Nikolai Baturin, Paul Saagpakk, Juhan Peegel, Eduard Leppik, Mari Must, Huno Rätsep, Valdek Pall, Heldur Niit ja Eduard Vääri Peterburis F. J. Wiedemanni ja vestlevad temaga akadeemiku töökabinetis.

Teise vaatuse tegevus toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis. Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Mati Hint, Ain Kaalep, Uno Liivaku, Uno Mereste, Erich Raiet, Henn Saari, Mari Tarand, Ellen Uuspõld, Helju Vals, Tiit-Rein Viitso, Ülle Viks ja Haldur Õim on kogunenud arutama eelseisvat kohtumist Peterburist saabuva akadeemik Wiedemanniga. Mõne aja pärast liituvad nendega Rein Kull, Tiiu ja Mati Erelt, Lennart Meri ning koos Wiedemanniga jõuavad peagi kohale ka akadeemikule lennujaama vastu läinud Viivi Maanso ja Rudolf Karelson.

Raamatu eessõnas kirjutab autor Jüri Valge: „Mõte kirjutada midagi niisugust, mis näidendis kirjas, tekkis konverentsil „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa" 2008. aasta aprillis.

Siis, kui vaatasin saalis istuvaid teenekaid keeleinimesi, Wiedemanni keeleauhinna laureaate, ning kurvastasin selle pärast, et Eesti rahvas oma keele heaks nii palju teinud inimestest nii vähe teab."

Jüri Valge kirjutab eessõnas ka, et näidendis on oluline roll auväärt Ferdinand Johann Wiedemannil endal. Akadeemiku ootamine ja tema saabumine aegade tagant, tema märkused, kommentaarid ja küsimused võimaldavad teha keeleauhinna laureaatide loost ka eesti keele loo.

 „Selles raamatus on kahesuguseid lauseid. Ühed on ütlejate suust tõepoolest kunagi kõlanud. Teisi pole nad iialgi öelnud, aga oleksid võinud öelda.

Esimeste ja teiste koosmõju peaks looma pühendunud keeleinimestest meeldesööbivama pildi kui raamatukoidest ning sedelisorteerijatest," kirjutab autor. „Konverentsil osalenutel oli mõlemat raamatut võimalik omale soetada.

Nüüd on need raamatud huvilistele saadaval valla kõigis raamatukogudes.