Et Rapla õpetaja käis seal reeglina vaid korra kuus armulauateenistusi pidamas, tegid põhilise töö ära kohapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes 1950. aastal sai ka diakonipühitsuse ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 36 aastat. Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kaks lühikest perioodi, Friedrich Uuspõld aastatel 1938-1941 ning Jaanus Noormägi täpselt pool sajandit hiljem, aastatel 1988-1991.

Praegune kogudusemaja ehitati kiriku taha 1957. aastal. 1945. aastal moodustati juriidiliselt iseseisev Järvakandi Peetri kogudus, kuigi sisuliselt jäädi tegutsema Rapla koguduse osana. Kui 1996. aastal ehitati Järvakandi alevisse oma kirik, muutus väikesel kogudusel kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Praegu on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii kirik kui ka kalmistu kannavad selguse huvides Kehtna nime.

Lisaks Kehtna Peetri kiriku 160. aastapäevale tähistame tänavu ka kiriku oreli 100. aastapäeva. Pill valmis August Terkmanni töökojas 1914. aastal ja on siiani oma ülesannet vahelduva eduga täitnud. Viimati korrastas seda orelimeister Toomas Mäeväli 10 aasta eest kiriku 150 aasta juubeli eel, kuid vajaks nüüd taas tõsisemat remonti.

Traktuuri korrastamine, et oreli kõik registrid töötaksid, membraanide vahetus, lõõtsa parandamine ning üldine häälestamine võtaks meistri sõnul vähemalt neli päeva aega ja kogumaksumus oleks 912 eurot.

Minu suur soov on, et me saaksime Peetri kiriku 160. aastapäevaks juuni lõpus ka selle kiriku 100-aastase oreli korralikult hüüdma. Seetõttu kutsun üles võimalusel oma annetustega toetama oreli remonti kõiki, kelle jaoks see pühakoda on oluline olnud, kas ise või lapsed on seal ristitud, leeritatud, laulatatud või kelle lähedased on sealt igavikuteele saadetud.

Vastav arveldusarve Rapla koguduse kontol on EE811010220005872016 ning juurde märkida: Kehtna kiriku oreli remont.