Valdur Vacht

Pärast väikest rehkendust ütles Sergei, et Jõesaare sild on tal viieteistkümnes. „Tugeva silla olete saanud," kiidab Sergei Keila silda ja näitab silla alt selle konstruktsioone vähima hirmuta: "Siia peale pane kas või tank." Silla kuuemeetrist ava katab asfaldi all poolemeetrine raudbetooni kiht. Eriliseks teeb silla piirete välimus: „Need näevad välja nagu vanaaegsed. Varem pole sellist asja sillaehitusel mul ette tulnud," räägib Sergei, kel ei tulegi meelde, et oleks varem nii väikest silda ehitanud. Suurim sild on tal aga Kasari 330meetrine sild Risti-Virtsu maanteel. See valmis juba 1990. aastal.

Sillaehitajaks õppis Sergei Leningradi Raudteetranspordi Ülikoolis, kus ta lõpetas 1986.aastal silla- ja tunneliehituse eriala. Põlise tallinlasena suunati noormees tööle tolleaegsesse K-Most-i nimelisse sillaehitusele spetsialiseerunud firmasse. 15 aastat töötas seal ja nüüd 11 aastat AS Vensenis. Sergei ei arva, et inimene peaks tihedalt töökohti vahetama:" Ise peab endale töö huvitavaks tegema. Ja erinevate objektidega ei jõua rutiin ka peale tulla."

Sergei objektide nimekirjas on lisaks sildadele ka hulgi teisi veeehitisi - suuremad neist sadamates: Tallinna sadama kruiisilaevade kai, Paldiski Lõunasadam, Muuga sadam, Vanasadam. Lisaks lõputu arv betoonitöid maismaal.

Linnuse tänava sild on valmis. Jõele voolu avamine on nüüd teiste töö. Sergei järgmine objekt on Raasikul.