Kentsi paisjärve edasine saatus otsustamisel: Vald leidis uue võimaliku rahastuskoha
Kentsi paisjärve korrastamiseks on tehtud erinevaid pingutusi.
2007.a esitati rahastustaotlus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse EL Ühtekuuluvusfondi Vooluveekogude seisundi parandamise meetmesse. Projekti rahastati ning ära tehti I etapi tööd: Kentsi paisjärve vesi lasti alla, rajati kuivenduskraavid ning tehniline tee ümber järve. Projekt lõpetati 2009 aastal ning toetussumma oli ca 115 000 eurot.
Plaanid olid suured ning järv sooviti lõplikult taastada.
Järgmiseks oli vaja koostada järve teise osa tegevuste pingerida, võtta proovid ning koostada ehitusprojekt. Antud tegevus maksis sel ajal ca 30 000 eurot. KIK-i poolt kahjuks rahastust ei tulnud. Aastast 2009 kuni siiani on peetud mitmeid koosolekuid erinevate spetsialistidega, Keskkonnaministeeriumiga ning kaasati suurte kogemuste ning praktikaga MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühing.
2010.a esitasime rahastustaotluse KIK-i Ühtekuuluvusfondi meetmesse „Vooluveekogude seisundi parandamine" MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühinguga projekti „Kavilda jõe ja Kentsi veehoidla tervendamine, kalade liikumisteede avamine". Antud projektist sooviti saada rahastust Kavilda jõe ja Kentsi veehoidla tervendamisele ning kalade liikumisteede avamisele.Rahastusprojekti koostamiseks kaasati ka pädev projektikirjutaja.
Paisjärve II osa saneerimistööde aeg planeeriti aastatesse 2012-2013. Tööde kogumaksumus kujunes ca 2,1 miljonit eurot. Kahjuks ei rahuldatud taas rahastamistaotlust.
Peamiseks probleemiks hindajatele oli paisjärve suured mahud, mis kajastusid ka projekti eelarves rahaliselt.
Järgnevalt koostati rahastustaotlus KIK-i omarahastusvooru ning esitati projekt „Kentsi paisjärve saneerimise II etapp ja kalapääsu rajamine".
Keskkonnaministeerium tõi oma negatiivsete vastuste põhjendustes välja, et töörühm ei ole veendunud projekti vajalikkuses, kuna praeguseks on Kavilda jõe olukord oluliselt muutunud võrreldes 2006 aastal teostatud keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsitud situatsiooniga.
2012. a analüüsiti riikliku keskkonna-seire programmi raames jõe seisundit ning tehti kalastusuuring. Etteruttavalt tulemused näitasid, et Kavilda jõe olukord on hea ning kalapääsu rajamiseks ei nähta vajadust, kuna kalade rännet ei toimu.
Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku peale riiklike seire tulemuste saabumist teha töökoosolek ning arutada ühiselt Kentsi paisjärve edasise saatuse üle.
2012.aasta kevadel käisime projektiga seotud spetsialistide, MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühinguga ning valla esindusega Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ühisel arutelul.
Arutelule oli kaasatud vallapoolselt ekspert Nikolai Laanetu, kes on koostanud ka Keskkonnamõjude hindamise Kentsi paisjärvele.
Keskkonnaministeeriumile tegid muret erinevad järvega seotud punktid. Näiteks toodi välja, et peaks kaaluma teisi alternatiive - loodusliku jõesängi taastamist ning settebasseinide rajamist. Keskkonnaministeeriumi peamisteks murekohtadeks oli projekti suur eelarveline maht ning edaspidised järve hoolduskulud.
Ühtekuuluvusfond, kust oleks võimalik saada kuni 100% toetust, on muudetud meetme määrust seoses sette välja kaevamisega. 50% sette mahust peaks taotleja kirjutama omafinantseeringusse. Kuna sette eemaldamine paisjärvest on peaaegu kogu projekti tegevus, siis omaosaluse katmine valla eelarvest oleks tõeliselt riskantne tegevus. Tänaseks oleme saanud vastuse KIK-ist, et kogu toetuste rõhk on suunatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projektide rahastamisele. Konguta vald samuti osaleb vee-ja kanalisatsiooni projektides. Plaanis on teostada vee-ja kanalisatsioonitööd Mälgi ja Konguta külas. Võttes arvesse erinevaid kitsaskohti rahastuse saamiseks KIK-ist oleme leidnud uue võimaliku rahastuskoha ning soovime kiireimal võimalikul ajal esitada uue rahastustaotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.Oleme läbinud pika tee, seega ei loobu Konguta vallale kõige südamelähedasema projekti elluviimisest. Tänan kõiki inimesi, kes on antud projektist osa võtnud ning oma panuse andnud.