Kes oli see mees: Ernst Blumbach - Eesti päritolu vene kindral
Ernst Blumbach sündis 22. veebruaril (vk) 1863. aastal Paides käsitöölise perekonnas. Juba varases nooruses kaotas ta isa ja ema, teda kasvatas Peterburis elanud onu. Hariduse omandas ta Peterburi 6-klassilises progümnaasiumis, mille lõpetamise järel 1879 astus mereväe tehnikakooli (hilisema nimetusega Keiser Nikolai nimeline Mereväe Inseneride Kool). Lõpetanud kooli 1883. aastal mereväe lipniku kraadiga, suunati Blumbach navigatsiooniohvitserina tsaaririigi sõjalaevastikku. Tema teenistus möödus mitmel sõjalaeval: Krasnaja Gorka 1892–1893, õppelaevad Morjak ja Vernõi 1894–1896, miiniristleja Abrek 1897–1898 ning soomuslaev Admiral Ušakov 1899–1902.
Teenistuse käigus uuris Blumbach põhjalikult kompassi deviatsiooni kaotamise küsimust, saades selle ala tunnustatud spetsialistiks. Alates 1902. aastast näeme teda juba Kroonlinna observatooriumi astronoomi vanema abina, ülesandeks ikka need samad deviatsiooniprobleemid. Sel ametikohal ülendati ta 1909. aastal mereväe polkovnikuks.
1913. aastal viidi Blumbach üle hüdrograafide korpusse ja nimetati Sevastoopoli observatooriumi astronoomi vanemaks abiks. Siin teenis ta I maailmasõja päevil ning ka pärast revolutsiooni Denikini ja Wrangeli valitsemise ajal. Ajutine Valitsus ülendas Blumbachi 1917. aastal kindralmajoriks. Kõrvuti oma otseste ülesannete täitmisega oli ta ligi 30 aasta jooksul mereväe ohvitseride navigatsiooniklassi lektor. Tema hoolsat teenistust peeti meeles kõigi Vene ordenitega kuni Püha Vladimiri III järguni.
Wrangeli armee evakueerimisega Krimmist 1920 lõppes ka Blumbachi teenistus Vene riigi heaks. Järgnevad kolm aastat tuli tal süüa kibedat emigrandi leiba Jugoslaavias, kuni 1923. aasta kevadtalvel õnnestus taas sünnimaale pääseda. Siin võeti Blumbach kui tunnustatud spetsialist vanema hüdrograafina kohe Eesti kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osakonna teenistusse.
1927. aastal nimetati Blumbach vanemaks kartograafiks, tema ülesandeks jäi peamiselt magnetismialased uuringud ja arvutused Tallinna ümbruses ning Saaremaal. Nendel teemadel avaldas ta ka hulga artikleid erialaajakirjades. Teiseks suuremaks tööks oli osalus Eesti merekaartide koostamisel. Jätkus töö noorte mereväeohvitseride õpetamisel ja ettevalmistamisel.
Blumbach suri 30. jaanuaril 1929 ja ta maeti kodulinna Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Tema hauda oli seni tähistanud vaid tagasihoidlik raudrist. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Nõmme Heakorra Seltsi eestvõtmisel korrastati tema haud ja tähistati see plaadiga. Uus mälestusmärk avati 23. augustil 2004 kaitseväe orkestri ja auvahtkonna osavõtul.