Põlli küla elanikud ja sõbrad Hiiumaal Kõpu tuletorni juures. Foto: erakogust Märjamaa Nädalaleht

Öeldakse, et „tunnen nagu oma viit sõrme". Silmi kinni pannes ei oska aga oma viie sõrme kohta midagi rääkida. Sama lugu on oma kodumaaga. Alati leiad sealt midagi uut. Seepärast pole ükski ekskursioon ülearune.

Õppereiside eesmärgiks on meil ikka olnud tutvuda Eesti erinevate paikade kultuuri- ja loodusväärtustega ning saada teadmisi, kuidas mujal Eestis külarahvas toimetab ja külaelu edendab. Samuti on neil reisidel hea võimalus külarahval omavahel vestelda ja seeläbi koostööd edendada.

Visiitkaardiks väikeettevõtlus ja huumor

Hiiumaa puhul on tegemist ühe maailma vanima saarega, mis on tekkinud meteoriidiplahvatuse tagajärjel ning umbes 7600 aastat tagasi, pärast viimast jääaega hakkas saar kohale meelitama kalamehi ja hülgekütte.

Maagilisemat paika leida on keeruline - pikad liivarannad, unised külad ja sisemaal sügavad metsad. Hiidlased ise on rahumeelsed. Nad elavad looduslähedast elu ning tegelevad palju käsitööga. Muuhulgas öeldes, et „hiidlane ootab talve lõppu, et suvekülalised saareelu erksamaks muudaks".

Väikesel saarel on palju ettevõtteid, kokku 1185. Peaasjalikult on need väikeettevõtted, milles tegeldakse plasti ja puidu töötlemisega ning õmblemisega.

Oluliseks tegevusvaldkondadeks saarel on ka põllumajandus, metsandus, turism ja kalandus. Hiidlaste visiitkaardiks on aga nende huumorimeel - neile meeldib eneste üle naerda ning nad armastavad igat sorti anekdoote.

Öeldakse, et „hiidlane räägib just nii palju tõtt, et vale koos seisaks".

Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Vaatasime ja uudistasime meiegi tähtsamaid - Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakat. Eesti vanim, 481aastane Kõpu tuletorn - valge kui pruut, on saanud üle hulga aja lumivalge värvikatte.

Ei jäänud külastamata ka Ristimägi. Tänaseni on tavaks, et iga esmakordselt sellest paigast mööduja teeb oma kätega looduslikust materjalist risti väljarännanud rootslaste mälestuseks.

Ristimägi on üks populaarsemaid paiku Hiiumaal. Seletusi Ristimäe tekke kohta on mitmeid. 20. augustil 1991 avati hiiurootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks väljarände 210. aastapäeva.

Või näiteks Põhilise Leppe Kivid - seda kiviküngast peetakse vanaaja kivikalmeks. Täpset põhjust, miks need kivid kuhjatud on ja kes seda tegi, ei teata. Selge on see, et keegi on kunagi suurt vaeva näinud nende kokkutoomisega, looduslik kogum see igatahes ei ole.

Ammutasime veel teadmisi vanematest ehitistest saarel - Pühalepa ja Käina kirikust ning Suuremõisa lossist. Märkimist väärivad ka nö kuulsad hiidlased - Hiiumaa ajalukku sügava jälje jätnud Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg; Kassari kuulus naljakas ja hää suuvärgiga inimene Lepa Anna (Anna Sooba); nii kunsti, kirjanduse kui ka rahvajuttude kaudu tuntud Ilusa Villemi ehk Villem Tamme nimi, keda J. Köler kasutas Kristuse modellina, maalides Kaarli kirikule tööd "Tulge minu juurde kõik" ja näitlejast suvehiidlane Olev Eskola, kes on sängitatud Kassari mulda. Ja loomulikult viimaste aastate populaarsem hiidlane Ott Lepland ning kuidas laulupealinna tiitel Kärdlale tuli.

Hiidlaste seltsidest

Rääkides Hiiumaa turismiliidust, on see pisut erandlik. Kui teistes maakondades kuuluvad valdkonna arendusorganisatsioonidesse kohalikud omavalitsused ja maavalitsus, siis Hiiumaa turismiliitu kuuluvad vaid suhteliselt väikesed ettevõtjad ja organisatsioon on olnud turismivaldkonna sisuline arendaja saarel.

Hiiumaa omavalitsused on hakanud toetama turismiliidu tegevust alles viimastel aastatel. Sõitsime läbi suurima küla Hiiumaal. Jausa küla Emmaste vallas, Käina-Emmaste maantee ääres on ligi 4 km pikk ja umbes 2 km lai. Rahvaloenduse andmeil elab külas 128 elanikku.

Küla oli vanasti tähtis hagude ja kartuli väljaveo koht.

Suur osa tuntumaid "seltse" Hiiumaal on seotud elanike asukohaga.

On ka "seltse", millesse kuidagi teisiti on püütud hiidlasi ja mittehiidlasi klassifitseerida. Kokku on võimalik loetleda kuni 40 erinevat "seltsi" hiidlasi. Enam tuntud on kohvilähkrid, odratolgused, tõrvakõplased, hobuhiidlased, märahiidlased jne.

Tükikest Hiiumaad tõime meiegi mandrile kaasa. Ristna rannalt auguga soovikive ja käsitööpoodidest naljakate nimedega „Odratolguse"; „Mudajunnlase"; „Tõrvakõplase"; „Hea inimese"; „Varatõusja" jne, käsitööseepe ning pudelitäied looduslikku tervendavat vett arteesia kaevust, mida kohati ka puurkaevudena Kärdla koduaedades näha saab.

Kuid tegelikult oli see arendav, silmaringi laiendav, kogemusi pakkuv ja mis peamine - meeldiv õppereis meile kõigile. Meil aitas Hiiumaad avastada, OÜ Estbus alias „Onu Mati Reisid" ja toetas Raplamaa Partnerluskogu, Leader meetme 4.2.

„Külade omaalgatuse ja sotsiaalse edendamise" meetme raames. Suured tänud ja meie lugupidamine neile!