Kihnu kool pärimuskultuuri keskmes
Korraldajad ja mõtte algatajad Hilma Kerbak ja Külli Laos on kogu õpetajatepere rakkesse pannud, et 18.- 20. mail toimuv üritus saaks uhke ja hää.
Aga selleks ajaks, kui kolleegid „mängu võeti", olid Hilma ja Külli juba suure töö juba ära teinud: ürituse programmi ja tegevused välja mõelnud, külalised kutsunud, rahataotluse projekti kirjutanud, kümneid ja kümneid telefonikõnesid pidanud ja kirju saatnud, läbirääkimisi pidanud ja kõik toimuva detailideni läbi arutanud ja mõelnud.
Pärimuskultuuripäevad on suunatud Eesti saarte folkloorihuvilistele põhikooliealistele lastele. Kolmepäevane koosolemine annab võimaluse tutvuda, kogemusi vahetada, näha ja tajuda erinevate paikade pärimuse sarnasusi ja erinevusi.
Külalised kõigilt saartelt
Kihnu täitub kolmeks päevaks külalistega: esindatud on kõik Eesti saared, kus kooliharidust antakse. Kool võõrustab 110 inimest Prangli, Vormsi, Ruhnu, Muhu, Kärdla ja Mustjala koolidest, samuti Virtsu koolist, kus oma kodukoht selleks puhuks Virtsu poolsaareks nimetati. Kaugemad külalised on Liivimaalt Kolka muusikakoolist, kes tutvustavad liivi rahvamuusikat.
Liivlased „leidis" Külli esialgu küll täiesti kogemata, kuid hiljem juba läbimõeldult ja „meelega". Suvel perega Lätis ja Leedus käies avastas ta ühest väikesest suveniiripoest Kolka muusikakooli CD ja mõtles, et ju seal peab siis olema ka muusikakool. „Tekkis huvi, sest liivi kultuur ja keel on kihnlastega mere kaudu seotud - me elame ikkagi ju Liivi lahes ja mõtlesin, et ka lastel on huvitav teada, missugust muusikat Liivimaal tehakse," rääkis Külli. Kuna internetist Kolka muusikakooli leida ei olnud võimalik, võttis ta Mark Soosaare kaudu võttis ühendust liivi keeleteadlase Valts Ernštreitsiga, kes omakorda viis Külli kokku inimesega, kes Kolka koolist teadis. „Liivlased kirjutasid vastu, et see on suurepärane pakkumine ja nad olid Kihnu tulemisest väga huvitatud," rääkis Külli.
Ka kõik Eesti saarte koolid haarasid lennult võimalusest Kihnus oma pärimuskltuuri tutvustada. „Kõik, kellele kutsed saatsime, olid kohe nõus," rääkis Hilma, kelle hinnangul on just selline üritus Eestis puudu ja eks seepärast pärimuskultuuri päevade korraldamine ette võetigi. Kunagi olid Eestis murdelaulu ja -luulepäevad, aga viimati peeti neid 2008. aastal ja siis tradistioon katkes. Õpitakse ju Kihnus folkloori aasta läbi, aga väljundit õpitu näitamiseks ei ole.
Külli hinnangul on oluline, et Kihnu lapsed näeksid, et mitte ainult nende koolis ei õpita folkloori ning omakltuuri, vaid ka teised lapsed õpivad rõõmsalt ja mõnuga oma tantse ja laule. „Vahel tundub, et meie lapsed on tüdinud ega tahagi väga," loodab õpetaja üritusega lapsi innustada.
Mitmekordne juubeliaasta
Kihnu koolis on tänavu mitu olulist ümmargust tähtpäeva ja pärimuskultuuripäevad on ühtlasi ka kummardus juubeliaastale. Kihnus täitub tänavu 120 aastat järjepideva hariduselu andmisest, Kihnu koolimaja sai aprillis 40-aastaseks ning ka pärimuskultuuriõppel on väike juubel - veerandsada aastat tagasi alustati koolis kihnu laulu ja tantsu õpetamist, millele viis aastat hiljem lisandus rahvuslik käsitöö.
Kuna põhikooli uues õppekavas on sees ka uuem rahvalaul ja kohustuslik laul Virve loodud „Mere pidu", saavad külalised lõkkeõhtul kohtuda ka Järsumäe Virvega. „Niikuinii kõik küsivad Virve kohta ja tahavad teda näha,"
Külli ja Hilma loodavad, et saarte koolide folklooripäevad saavad järjepidavaks ürituseks, kuid igal aastal nad seda korraldada ei taha, vaid soovivad ürituse rändama lükata. Selle mõttega on tehtud ka pärimuskultuuripäevade lipp - sellel on Eestimaa kontuur ja iga kool, kus üritust korraldatakse, saab lipule oma saare trükkida, tikkida või õmmelda. Esialgu on lipul vaid säärepaelaga ehitud Kihnu.
Ürituse jaoks on ka laul, mis on vana uues kuues. Kuuenda klassi õpilased tegid uued sõnad viisile „Siin me seltsis sellel aastal", millest sai reis kõikide saarte vahel.
Laupäeva õhtul kell 19 rahvamajas kontsert, mis ühtlasi Kihnu valla 20. sünnipäeva tähistamine. Esinevad kõik pärimuskultuuri päevadest osavõtjad ning ka lasteaialapsed. Juubeli puhul pakutakse ka torti ning enne südaööd lennutatakse taevasse ilutulestik.
Oodatud kogu saarerahvas
Kuigi tegemist on kooli pärimuskultuuri päevadega, on suurest üritusest oodatud osa saama kogu Kihnu saare rahvas.
Külalised jõuavad Kihnu reede õhtul ja kell 21.15 algab sadamast rongkäik rahvamajja koos kaskedega ehitud hobuvankriga. Kõiki kihnlasi oodatakse teede äärde rongkäigule kaasa elama ja lapsi ergutama.
Rongkäigulised jõuavad rahvamaja juurde, kus heisatakse lipp, süüdatakse lõke, tervitatakse ja tutvutakse külalistega, mängitakse seltskondlikke mänge ja peetakse rahvusliku toidu pikniku. Kihnlased pakuvad maitsta omi toite ja külalised toovad kaasa oma kodukohale omast.
Laupäev on õpitubade päev. Koolimaja ja rahvamaja juures on üles seatud laulu- tantsu-, käsitoo ja kihnu keele õpitoad. Enamus neist on ilusa ilmaga õues. Kihnu keelt õpetab Sarapuu Silvi, tantsu õpitoa perenaine on Veera ja regilaulu õpetamist ohjab Ly. Iga osalev kool on ette valmistunud ka oma kodukoha laulu ja tantsu õpetamiseks.
Tüdrukute ja naiste käsitöö õpitoa perenaine on Annika ja tegevus on keskendunud villatöödele - kraasimisele, ketramisele korrutamisele, aga punutakse ka erinevaid paelu. Meeste ja poiste käsitöötoa peremees on Soometsa Mihkel, kelle juhendamisel õpitakse muti rakendamist, võrgusilma kudumist ja supakulli põhja kudumist.
Õppimisele vahelduseks mängivad meeleolumuusikat liivlased ja Muhu kapell.
Peakorraldajad on tänulikud kõikidele abilistele, kuid eraldi tahavad nad kiita õpetaja Laurat, kellest on saanud ürituse kunstnik - tema kujundatud on kutsed, kaelakaardid, kuulutus, lipp.
Kihnu kooli pärimskultuuri päevad toimuvad Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuurkapitali ja
Kihnu vallavalitsuse toel.
Pühapäev on ekskursioonide päev, giidideks on Kihnu kooli õpetajad ja õpilased. Pärast lipu langetamist saab saar, kus järgmisel aastal üritust korraldatakse, lipu kaasa ja külalised saadetakse teele.
