Kapell Tamsalu laulu- ja tantsupäeval. Foto: Aavo Leemets Tamsalu Ajaleht
Pärimuse kandjateks lauljad, tantsijad, pillimehed, jutuvestjad, käsitöömeistrid jt, kes tegutsevad üksi või kuuluvad mingisse kollektiivi (rahvalaulu-, rahvatantsu- ja rahvapilliansamblid ning folkloorirühmad).

See on nii vanad tantsud, mängud ja laulud, see on sisse kootud meie rahvariietesse, see võib olla ka lihtsalt mõni söök, mida saab näiteks ainult ühest kohast maailmas - maalt vanaema juurest. See on elamise ja mõtlemise viis üldse. Oluline on tajuda olnud aegade kogemust ja seeläbi paremini mõista oma olemist just täna ja praegu.

Kõik õpetajad oma õppetöös käsitlevad pärimuse olemust: eesti keeles tutvustatakse (kodukoha elu ja pärimusi, rahvuskultuuri eripära jms), tavasid, tähtpäevi, kombeid.

Eesmärgiks on seatud, et õpilane peab olema kursis folkloorse lastelaulu, liisusalmide, muinasjutu, muistendite, kõnekäändude, mõistatuste ja vanasõnadega. Õpilastele meeldivad vanad mängud ja laulumängud, meeldib õppida rahvapille ja pillilugusid. Meeleldi õpivad nad selgeks pärimusõhtutel folkloorsed tantsud ja vanavanemate seltskonnatantsud. Käelises tegevuses kasutatakse käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist. Kõike seda kasutatakse õppetöös, ringitöös ja pärimusõhtutel ka Tamsalu Gümnaasiumis.

Kõige auväärsem Tamsalu Gümnaasiumi pärimusele pühendatud üritus on Tamsalu laulu- ja tantsupäev. See on pikaajaline traditsioon, mille algataja oli kooli- ja klassivälise töö organisaator Karin Poom. Esimene laulupäev toimus 1968. aastal Pihlaka pargi vabaõhu laval. Laulupäevade sünnijuures olid mudilas- ja lastekoor, rütmipillide ja puhkpilliorkester ning rahvatantsurähmad. Kroonikast loen, et esimesel peol oli laval viis, neljandal kaheksa, kaheteistkümnendal üheksa tantsurühma. Selle aasta juubelipeol „Hoidkem alles esiisade lood" laulis 15 laulukoori, 12 tantsurühma, 1 kandlerühm ja 1 puhkpilliorkester.

Laulu-ja tantsupeod on toonud korraldajatele alati palju tööd ja muret, kuid kindlasti ka rõõmu. Tamsalu 45.laulu-ja tantsupäeva peakorraldaja Heidi Mägi võib uhkust tunda, et oli tore pidu, kus esinesid külaliskollektiivid ja oma valla erinevad taidlusrühmad. Hoitud said esiisade lood ja kaasaegsust lisasid liikumisrühmade tantsulood. Niikaua kui on pärimusega tegelevaid inimesi, niikaua säilivad au sees ka esiisade lood.

Lastel meeldib alati esineda. Koduste esinemiste kõrval hoiab lapsi elevil võimalus mujal esineda. Üks väike näide. Väikekandlerühm õppis selgeks 10 minutilise folkloorikava (pilliviisid ühendatud mänguga ja legendide rääkimisega) ja nad lõid kaasa 15 minutilises kapell „Lustpill" tantsuviiside kavas (tantsiti ja võeti rahvast tantsima Kuusalu „ Voortantsu", „Kuppari Mourit", mida esitati Haljalas ülevaatusel, eesmärgiks pääseda Tallinna Baltica 2013 aasta festivalile.

7. juuliks on meid kutsutud esinema Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi Pulga talu õuele. Kes vabaõhumuuseumis käinud, teab mida kõike sealt näha saab (milline esiisade pärimus, milline võimalus ise näha ja kaasa lüüa). Minul kui ringijuhil tõi teade nii rõõmu kui muret. Rõõm, et minu tööd on hinnatud ja antud lastele võimalud esineda ja kaasa lüüa festivali ettevõtmistest; mure, kas vallavalitsus leiab 222 eurot transpordiks. Minu ettevõtmisi saavad ka toetada teised inimesed. MTÜ Lustpilli arve SEB pangas 10220049808017.

Oleme Eesti rahvusliku pärandi säilitamisega, edendamisega, propageerimisega ja viljelemisega tegelev MTÜ, kelle tegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Kõik ettevõtmised õpilastega, mida teevad klassiõpetajad, õpetajad, ringijuhid, treenerid pärast õppetööd, on kiiduväärt ja seda tuleks väärtustada.