Kinnikasvamise oht: Kurtna järvede veetase alaneb

Mullu mais paigaldas Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi järveuuringute töörühm seitsmesse Kurtna järvestiku järve ajutised veetaseme mõõdulatid. Suvel ilmnes ootamatult järsk veetaseme alanemise trend kolmes Natura elupaigatüübi umbjärves - Martiska järves, Kuradijärves ja Ahnejärves -, mis hoolimata erakordselt vihmasest aastast jätkus ka sügisel ning talvelgi, kirjutab Põhjarannik.

Andmete analüüsile ja varasematele uuringutele tuginedes peab järvede töörühma juht, TLÜ ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa veetaseme alanemise põhisüüdlaseks Vasavere põhjaveehaaret.

"Meie ei ole otsustajad, vaid lähtume riiklikult määratud ressursist," ütles põhjaveehaaret haldava OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Meile lubatud 8000 kuupmeetrit ööpäevas on tegelikult vähendatud norm, varem oli lubatud 10 000 kuupmeetrit. Varasemad aruanded sisaldavad ainult müüginumbreid, nii et kui palju sealt tegelikult vett välja pumbati, ei tea keegi."

Pärnamäe sõnul  on Vasavere veehaare piirkonna parim joogiveeallikas ning märksa kehvemat vett andev Ahtme veehaare rajati sellele lisaks just sellepärast, et Kurtna järvi säästa. "Pool aastat uuringuid on liiga lühike aeg," arvab ta, et järvede veetaseme alanemist võivad põhjustada hoopis mingid muud looduslikud mõjud. "Kui on probleem, siis peab riik tellima uued uuringud."

Loe pikemat artiklit Põhjarannikust.