Kirjad ja küsimised: Miks on Saku vallas kaugküte nii kallis?
EVI JOHANDI
Korteriomanikele esitatavad soojusenergia summad sõltuvad sellest, kui palju on majas kuu jooksul soojusenergiat tarbitud. Sakus on igasse majja paigaldatud mõõtja ja arvete koostamisel on aluseks mõõdetud kogused. Kogu majas tarbitud soojusenergia maksumus jaotatakse, vastavalt korteriomandiseaduse nõuetele, proportsionaalselt eluruumide pinnale - soojusenergia maksumus arvutatakse iga korteri puhul sõltuvalt selle suurusest.
See, et küttearved on kuude kaupa erinevad, on täiesti loomulik - kui õues on külmemad või tuulisemad ilmad, on maja soojusenergia tarbimine suurem. Tähtsat rolli mängib ka see, millises seisukorras on maja seinad, uksed, aknad ja katus. Kui seinad ja katus on korralikult soojustamata või kui aknad ja uksed lasevad tuult läbi, tarbib maja soojusenergiat palju rohkem. Suur mõju on ka ventilatsioonisüsteemil ja sellel, kas välisseinad on kuivad või niisked. Tarbitava soojusenergia ja küttekulude vähendamiseks on vajalik maja hea tehnilise seisukord - korteriomanikel tuleb teha kulutusi seinte ja katuse soojustamiseks, akende ja uste vahetamiseks või tihendamiseks ning ventilatsioonisüsteemi kaasajastamiseks. Kuidas maja soojakadusid vähendada ja milliseid kulutusi selleks teha, peavad korteriomanikud ise otsustama. Soovitan külastada lehekülgi www.soojus.ee/igapaevane_saastmine, www.soojus.ee/artiklid_saastmisest, www.soojus.ee/energiasaast ja lugeda, kuidas on võimalik küttearveid vähendada.
Veebruarikuus suurenenud tarbitud soojusenergia kogused on tingitud tunduvalt külmemast välisõhu temperatuurist: veebruari keskmine temperatuur oli peaaegu kaks korda külmem kui jaanuaris (vaata ka www.soojus.ee/ohutemperatuurid). Teie maja, Pargi 31, tarbis soojusenergiat jaanuaris 27 MWh ja veebruaris 39 MWh. Täpselt samad kogused soojusenergiat (27 ja 39 MWh) tarbiti samal perioodil ka elamus Pargi 29. Sarnast suhet on märgata ka teiste majade puhul. Kordan veel kord - kõik Saku soojusenergia kogused on mõõdetud majade soojusenergia mõõtjatega ning on seetõttu usaldusväärsed.
AS Saku Maja töötaja ütles õigesti, et veebruaris langes soojusenergia tootmiseks kasutatava maagaasi hind. Sellest tulenevalt langes ka soojusenergia müügihind, mis jaanuaris oli 74.71 €/MWh (lisandus käibemaks) ja veebruaris 71.13 €/MWh (lisandus käibemaks).
Konkurentsiamet kooskõlastas Saku aleviku uue soojusenergia müügihinna 4-kuulise menetlemise tulemusel. Protsess oli väga põhjalik, huvi tunti kõigi kulude ja hinda mõjutavate tegurite vastu. Seega võin kindlalt väita, et kooskõlastatud hind, mis hakkab kehtima alates 1. aprillist ehk kajastub maikuus väljastatavatel arvetel, on põhjendatud ja õiglane. Saku võrgupiirkonna uueks soojuse piirhinnaks on 68,81 €/MWh, koos käibemaksuga 82,57 €/MWh.
Kui võrrelda Saku ja teiste sama suurusega maagaasiga köetavate Eesti asulate küttehinda, siis Saku hind on pigem alla keskmise - vaata www.konkurentsiamet.ee/file.php?21209. Toon ära hinnad Sakus ja naaberasulates (€/MWh + km): Saku 68,81 (alates 1.04.2012 - toimetus); Saue 73,43; Laagri 71,80; Keila 50,10; Kiili 87,03; Kohila 72,15; Rapla 74,07.
Kuna maagaasi ostavad kaugkütte ettevõtted enamasti sama hinnaga, siis keskmisest madalam Saku soojuse hind näitab keskmisest efektiivsemat majandamist ja keskmisest väiksemaid soojakadusid.
Veebruaris on Eestis olnud alati külmem kui teistel kuudel, seetõttu ei pea ma igal aastal ette hoiatamist mõistlikuks. Inimesed, kes on aastaid Eestis elanud, peaksid olema harjunud, et talvel on meil aeg-ajalt ikka paar nädalat järjest keskmiselt 20 miinuskraadi. Käesoleva aasta jaanuar oli tavapärasest soojem ja seetõttu tundus küttearve hüpe kindlasti suurem. Ma ei saa nõustuda, nagu oleks tegemist kunstlikult tekitatud soojahinna tõusuga ja tarbijate vastu seina surumisega. Viimase aasta jooksul on tõusnud mitmed teenuste ja kaupade hinnad, see survestab inimeste tarbimisharjumisi. Sellest tulenevalt võib jääda ka ekslik mulje, nagu küttearve tõus oleks seotud üldise hindade tõusuga.
Probleemi suurust ja ulatust näitavad viimasel ajal Eesti meedias avaldatud artiklid küttearvete kohta (nt www.tartupostimees.ee/769852). Nende ilmumine märtsi alguses viitab sellele, et on kätte saadud veebruari küttearved ning käesoleval aastal avaldavad need tarbijate maksevõimele enam mõju kui varasematel aegadel. Positiivne on, et selline arvamuste vahetus sunnib soojatarbijaid järjest rohkem otsima võimalusi kulude kokkuhoiuks ja oma kinnisvara soojapidavuse parandamiseks.
Soojakadude vähendamiseks on Saku Maja alustatud suurte investeeringutega. Saku aleviku torustike ehitustööde käigus vahetakse kuni majadeni välja kõik kaugküttetorustikud. Vanade amortiseerunud ja kehva soojustusega torude asemele paigaldatakse maa sisse uued ja korralikult isoleeritud küttetorud. Seetõttu vähenevad soojakaod ning torustike roostetamisest tingitud avariid ja katkestused. Seega väheneb ka nende kohtade arv, kus soojakadudest tulenevalt hakkab rohi varem haljendama.
