Delfi

Vao küla on esmakordselt mainitud 1564. aastal Wayo nime all Järvamaa ordu vakuraamatus. Vao mõis on rajatud 17. sajandi II poolel, samal ajal hakati mõisa ümber ka parki kujundama.

Vao kooli asutas 1840. a Vao mõisnik Christopf von Brewern, kes oli haridust soosiv härra. Kool asus Mihkli talu saunas Põltsamaale suunduva risttee lähedal. Uus koolimaja ehitati 1856. a. Kuni 1887. a-ni töötas ka lasteaed Hindreku talu maadel. Hommikul tõid emad lapsed ja toidumoona kasvatajapreilide hoolde. Koolimaja juures oli 2 vakamaad aiamaad õpetaja kasutada.Õpetaja palk oli 100 rubla aastas.

1857. aastani õpetati katekismust, kirikulaule, ükskordühte, lugemist ja kirjutamist.

Mõis pidas kooli üleval. Venestusajal (alates 1887. a) läks kool haridusministeeriumi alluvusse. Õppimine oli vene keeles. Kooli ülalpidamine oli valla kanda, kooli kontrollis maakonna rahvakoolide inspektor, usuõpetust aga Koeru kirikuõpetaja. Õpilasi oli koolis 20-40 ümber.

Esimeseks koolmeistriks oli Hans Brauer (sünd 1819), kes oli lõpetanud 1846. a Alaste seminari Peetri lähedal. 1845. aastast kuni 1918. aastani töötas Vao külakoolis 15 koolmeistrit, enamus 2-7 õppeaastat. Karl Roman õpetas aga 17 aastat (a 1867-1884). Johannes Saksberg oli Vaol õpetaja 1918. a veebruarist kuni 1922. a suveni. Siis muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks ja tegutses Vao härrastemajas.

Töötati kahes vahetuses, sest valitseja Eduard Lueder hoidis osa ruume oma käes 1928. aastani, mil kogu maja sai kooli kasutusse.

1922-1931. a oli juhatajaks Viktor Künnapuu, kelle 70. sünnipäeva ja 50. tööaastat 1931. aastal suure pidulikkusega tähistati.

1940. aasta 4. augustil tähistati suure pargipeoga kooli 100. aastapäeva, millest võttis osa üle 700 inimese.

Kaua aega (1941-1957) oli kooli juhatajaks tuntud koduuurija ja seltsitegelane Anton Pikkpärg, aastatel 1960-1988 tema tütar Helve Kukk.

1948/49. õppeaastal oli Vao mittetäielikus keskkoolis 94 õpilast. 1950. aastast muudeti kool 4-klassiliseks.Vao kooli lõpetanutest on saanud tublid inimesed paljudel elualadel. Mõned näited.

Merike Nurges (lõpetas Koeru keskkooli kuldmedaliga). Lõpetanud ülikooli kahel korral: vene ja saksa keele filoloogias. Tuntud õpetaja Türi gümnaasiumis.

Arno Kanal lõpetas EPA cum laude, praktiseeris Saksamaal ja Rootsis. 1996. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi mullateaduse erialal, töötas Uppsala ülikoolis õppejõuna. Meelis Tambla lõpetas Tallinna tehnikaülikooli, õppides ka Soomes Vaasa ülikoolis ja USA-s, kus lõpetas õpingud majanduse ja äri alal magistrikraadiga.

Oma alghariduse sai Vao koolist Koeru valla aukodanik, Järvamaa vapimärgi kavaler, populaarne spordi-ja kultuuritegelane Uno Aan.

Viimast korda helises Vao algkoolis koolikell 2004. aastal kevadel. Vao mõisahoone on eravalduses ja siseruumid oskuslikult renoveeritud.

 (Uno Aani koostatud raamatu "Mälestuskilde Vao, Tammiku, Kalitsa küladest" järgi)

Udeva kool

Udeva valla kool asutati 1843. aastal Kallaste külas. Esimeseks koolmeistriks oli Karl Karlson. 1851/52. õppeaastast õpetas Johann Bökler. Pikemat aega (kuni 1872. a-ni) töötas koolmeistrina Mart Kalm.1872. aastast kuni 1887. a-ni oli Kallaste koolijuhataja Mihkel Nael, kes oli Põltsamaa kihelkonnakooli haridusega.

Udeva kooli kutsus rahvas ikka Kallaste kooliks, kuna1865. a oli koolimaja ehitatud Abaja-Kallaste küla piirile. Sellele kohale ehitati hiljem pangamaja. 1880. aastal toimus õpetus kahes klassis, lastele õpetati lugemist, kirjutamist, katekismust, piiblilugu, geograafiat ja koorilaulu. 1886/87. kooliaastal oli 56 õpilast.

1886. aasta sügisel tuli Udeva kooli õpetajaks ja vallakirjutajaks Kuuda seminari lõpetanu Gustav Bach (1865-1942). Ta oli Postimehe kirjasaatja ja Eesti Aleksandrikooli Udeva abikomitee kirjatoimetaja. G. Bach organiseeris 12-mehelise sümfooniaorkestri, mis oli esimene selletaoline Järvamaal. Ta lavastas Udeval esimesed näitemängud Koeru kihelkonnas. Mihkel Leppiku soovitusel võeti G. Bach 1888. a Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Samal aastal asutas ta Udeva muusikaseltsi.

Koolmeistritöö kõrvalt tegeles ta kirjandusliku tööga (G. Oja pseudonüümi all). 1895. aastast sai G. Bach Väinjärve vallakirjutajaks Koerus. Kivist koolihoone ehitati lõhutud põllukividest 1888. aastal Vao-Päinurme maantee äärde künkale. Kulud kattis Udeva vald. Ehitusmeister oli Mihkel Kalm Viljandimaalt. Koolimajas oli ka vallavalitsus. 1911. a liitus Udeva vald Väinjärve vallaga.

19. sajandi lõpukümnendil oli koolis kolm klassi, mis töötasid ühe meesõpetaja juhtimisel. 1890/91.õppeaastal oli koolis 38 poissi ja 22 tüdrukut (kokku 60).

1911. aastal õppis Udeval 80 õpilast ja õpetajaks oli Julius Tombak. Alates 1917. aastast oli kool 4-klassiline. 1919-20. aastal oli õpetajaks Jaan Aan (1891-1976). Alates 1935. aastast sai Udeva kool 6-klassiliseks, 1944. aasta sügisest 7-klassiliseks, 1962. aastast 8-klassiliseks.

1959. aasta sügiseks ehitati koolihoonele teine korrus peale, alumine kivist osa krohviti ja kaeti lubivärviga. Kool suleti 1970. aastal.

Hoone on eravalduses ja vajab kiiret korda tegemist. 2008. aasta suvel tähistati Abajal endise Udeva kooli õuel kooli 165. aastapäeva ja Koeru näitemängu 120. juubelit.Pidustuste ajal avati vastava tekstiga mälestuskivi.

 (U. Aani raamatu „Mälestuskilde Koidu, Valila, Abaja, Merja küladest", 2008) järgi.

Kalitsa kool

Kalitsa kool on asutatud 1847. a, mil Ervita mõisahärra Herman von Salza andis kooli jaoks rendikoha (praegune Tombu talu). Esimeseks koolmeistriks määrati Juhan Uusbek, kes õpetas Kalitsas 4 aastat.1851. aastast vahetusid koolmeistrid tihti. Koolmeistri palgaks määrati valla poolt 100 rubla aastas.

1868. aastal asus õpetajaametisse Andres Ahrenschild, kes oli lõpetanud Pilistvere kihelkonnakooli. Ta oli õpetaja kuni 1885. aastani.

20. sajandi algul ostis A. Ahrenschild koolimaja endale 4200 kuldrubla eest. 1885. aastal ehitati uus koolimaja, kus töötas kolm klassi. Õpetajaks oli Hans Lind, kes 1890. a. valla poolt tagandati halbade elukommete pärast. Uueks koolmeistriks tuli Jüri Madisson.

1898-1900. a oli Kalitsas koolmeistriks kirjanik Johannes Normann (pseudonüüm J. Põhjalane), kes oli õppinud Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja saanud innustust kirjanduslikuks loominguks õpetaja Mihkel Kampmaalt.

1900. a siirdus J. Normann (1875-1930) köster- kooliõpetajaks Krimmi. Kirjamehe kuulsamad näidendid on „Leeni e. vaeselapse jaaniöö" (1903) ja „Loreida, metsakuninga tütar e. Vaimude armastus" (1902), mida mängiti külalavadel ja isegi kutselistes teatrites.

Andres Ahrenschildi poeg Johannes oli Kalitsa koolmeister 1900-1905. a. Ta asutas siin esimese laulukoori. Johannes võttis aktiivselt osa 1905. aasta sügisel vabadusliikumisest Varangu kooli õpetajana. Selle eest sai koolmeister karistuseks 50 kepihoopi, mille tagajärjel ta Narvas suri.

Koolimajas toimus ammustest aegadest kultuuritöö. Peo eeskavas oli alati näidend, tantsumuusikat tegi Arno Kabrits Tudrest (H. Jõe mälestustest). Kool töötas 1927. aastani, siis viidi üle Tudresse. Koolimajas tegutses hiljem rahvamaja ja raamatukogu. Tombu talu ja vanavanaisa ostetud hoonet on korras hoidnud Aare perekond, eriti kooliõpetajast tütar Mare.

Mare Aare on uurinud Koeru kihelkonna koolide ajalugu (XIX sajandil). Tombu talus sündis hilisem Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ehituskonstruktsioonide alal Johannes Aare, kes lõpetas Koeru kooli 1929. aastal.