Algkoolihariduse sai Vladimir Häädemeeste kuueklassilises algkoolis. Hiljem jätkas ta oma õpinguid Polli aianduskoolis.

Aianduskooli õppima asumiseks sai ta innustust Rannametsa koolijuhatajalt Laksilt, kes juhendas Rannametsa Maanoorte ringi.

Laksi õhutusel moodustasid sealsed noored orkestri, mille esinemisega teeniti raha ja selle eest osteti koolile raadio, mis oli paikkonnas esimene. Armastuse aianduse, muusika ja laulu vastu sai Vladimir Avamere just tegutsedes sealses orkestris ja maanoorte ringis.

Oma elust tuli tal kuus aastat veeta Siberis Norilski kaevanduses.

Tänu pillimänguoskusele tuli ta Siberist tagasi tervisehädadeta.

Häädemeeste vallarahvas tundis Vladimir Avameret kui laulumeest, koorijuhti, aianduse spetsialisti, köstrit, surnumatjat, pillimeest ja kui tegusat inimest.

Ta ei olnud mitte ainult oma külaelu juht, vaid aktiivne inimene Häädemeestel, Rannametsas ja ka Pärnus. Koorijuhina käis ta oma kooridega mitmel korral Tallinnas üldlaulupidudel. Ta laulis nii kiriku- kui ka kultuurimaja kooris, sageli töötas ta neis koorides ka koorijuhina. Üle kümne aasta juhatas ta Pärnus aiandus-mesindusseltsi segakoori Eha.

Häädemeeste muuseumis on mapp Vladimir Avamere tunnistuste, koolivihikute, tänu- ja aukirjadega.

Toon näiteks mõned temale antud autasud:

• 1942. a metropoliidi tänuavaldus kui Häädemeeste koguduse koorijuhile;

• Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupeo peakomisjoni aukiri Rannametsa rahvamaja segakoori ettevalmistamise eest;

• 1972. a Tallinna ja Eesti Metropoliit autasustas V. Avameret Õigeusu Kirikule osutatud teenete eest;

• 1976. a Tartu rajooni TSN TK kultuuriosakonna aukiri aktiivse osavõtu eest X veteranide lauluja tantsupeo läbiviimisest;

• 1978. a Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi aukiri kauaaegse tegevuse eest laulukoori juhatajana. Avamerede kodus oli iga külaline nagu kauaoodatu.
Alviine ja Vladimir Avamere 1995. a.

5. oktoobril 1995. aastal lahkus Tiru talu peremees Vladimir Avamere igaviku teele. Ta on maetud Häädemeeste õigeusu kalmistule.

Tema lapsed ja lapselapsed hoiavad ja säilitavad mälestusi oma taadist. Mälestame meiegi.