Tilga seltsimajas alguse saanud mõte kergliiklusteest Rõngust Elvasse tõi 14. jaanuari õhtul kokku uue koosoleku. Mõttetalgutel pandi kirja praegune olukord, koostati tegevusplaan ning jaotati ülesanded. Eesmärk on pöörata kohaliku omavalitsuse, naaberomavalitsuste ja Maanteeameti tähelepanu olukorra tõsidusele, kergliiklustee vajalikkusele ja tähtsusele.

Rõngu valla aktiivsed elanikud lõid tegevusgrupi järgmistest inimestest: Aare Paulov, Tarmo Ruder, Kristina Ruder, Veiko Jürisoo, Margo Tulf, Taivo Jukk, Merle Miliste, Riko Oras ja Ero Tolsberg. Antud seltskond hakkab küsitluslehtede abil kokku koguma kohalike elanike arvamusi seoses 15 kilomeetri pikkuse kergliiklustee rajamiseks.

Arutelul kõlanud mõtted:

1. Turvalisus

  • Piirkonda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee - üks Eesti põhimaanteedest. Transiitliiklus on suur, samuti autode arv, sealhulgas kaugsõiduautod.
  • Jalakäijal on teeservas kõndimiseks poolemeetrine ala, talvel tuleb lausa mütsi peas kinni hoida, kui rekka mööda kihutab. Kevad-suvisel perioodil tasub peas hoida ratta- kiivrit, et mitte kiviga pähe saada. Teadaolevalt on niisuguseid õnnetusi lastega ka juhtunud.
  • Mida teeb nääpsuke paarikümnekilone laps sellisel teel? Tuulekeeris tõmbab ta rataste alla või maanteeserva pikali.
  • Vanemad ei julge lubada lapsi tee äärde kõndima, vaid sõidutavad neid autodega. Ometi saaksid lapsed turvaliselt kooli nii jalgsi kui jalgrattaga, kui oleks kergliiklustee. Nad liiguksid rohkem ja tervis oleks ka tugevam.
  • Liiklusõnnetuste arv, millest mõned on lõppenud ka traagiliselt, on antud teelõigul hirmutavalt suur. Kaudselt puudutab see teema kogu Eestit, sest antud teelõigul võib jalutada sinu lähedane, sugulane, sõber või kolleeg.

Kas keegi sooviks teha eksperimenti ja minna ise või saata oma laps pimedal sügisõhtul maanteäärde kõndima? Oleme kindlad, et vastus on 101 protsenti eitav. Kuid paljud kohalikud elanikud on sunnitud seda tegema päevast päeva, aastast aastasse. Nii kõnnitaksegi tee ääres ja hoitakse hinge kinni, et ometi midagi ei

juhtuks.

2. Tervisesport

  • Kergliiklustee olemasolu annab küla- ja vallaelanikele võimaluse jalgsi või jalgrattaga turvaliselt tööl käia. Turvaline ja tervislik, samas ka odavam ning keskkonnasäästlik.
  • Kohalikud elanikud ja ka naaberomavalitsuste elanikud saavad kasutada nimetatud kergliiklusteed tervisespordi harrastamiseks. Seni on nad enamasti käinud Tartu külje all Külitsel või Otepääl.
  • Kindlasti saab Rõngu-Elva kergliiklusteest kasu Elva külje all asuv Tartumaa Tervisespordikeskus, näiteks saaksid spordilaagrites viibivad sportlased nii ühe treeningraja juurde. Tulevikule mõeldes on hea, kui tee kulgeks Rõngu-Elva-Otepää-Rõngu kergliiklusteena - sportlased saaksid turvaliselt läbida pikemaid vahemaid. Ehk aitame sel moel kaasa siin piirkonnas elavale motiveeritud sportlasele ja sportimisvõimaluste avardumine kergliiklustee näol viib lausa olümpiamedalini.

3. Elva ja Rõngu tõmbekeskuste aktiviseerimine, koostöö

4. Suvel saavad inimesed minna näiteks rattaga Elvasse ujuma või teha väike matk Rõngu suunas, peatumaks Rõngu vaatamisväärsuste juures ja kohalikus kohvikus.

5. Positiivne mõju kinnisvara arengule

6. Lisaboonus inimestele maale elama tulekuks

Plaanitav tee saaks alguse Rõngu alevikust, läbiks Tilga, Kirepi, Kõduküla, Kalme, Tammiste ja Käo küla ning Käärdi aleviku.

Loomulikult on kasusaajate arv palju suurem, kuna hõlmab kaudselt ka teisi Rõngu valla külasid. Seega Rõngu valla 15 küla ja kahte alevikku ning lisaks kogu Elva ümbrus ja Palupera, Konguta ja Rannu valda. Rõngu vallas on elanikke kokku ligi 3000 ja Elva linnas ligi 5800 inimest, kes võiksid olla ideest huvitatud. Kui lisada juurde veel teisetki naaberomavalitsused, on kasusaajate hulk väga märkimisväärne ja tähelepanuäratav.

Fikseerimaks praegust olukorda ning selgitamaks välja kergliiklustee rajamise vajadust ja olulisust, soovivad meie tegevusgrupi liikmed küsitleda lähiajal kohalikke elanikke ning koguda allkirju. Allkirjade kogumine on ametlik ja paber selle kohta jääb ka inimesele.

Kergliiklustee Rõngu-Elva suunas on oluline ning oleme kindlad, et selle väärtust mõistavad nii kohalik omavalitsus, naaber-omavalitsused kui ka Maanteeamet.

Usume, et peagi näeme eesmärgi täitumist ning saame kindlust teadmises, et meist, inimestest, hoolitakse.

Aare Paulov, Tarmo Ruder, Kristina Ruder, Veiko Jürisoo, Margo Tulf, Taivo Jukk, Merle, Miliste, Riko Oras ja Ero Tolsberg