Kolga mõisaõuelt kaevati välja keskaegse kloostri varemed
Möödunud nädalal toimunud kaevamistega leidsid Eesti
Kunstiakadeemia tudengid Kolga mõisa siseõuelt üles keskaegse kloostri varemed, mille täpne asukoht oli aastakümneid teadmata.
„See klooster on Eestis üks suuremaid keskaegseid hooneid, mille täpset asukohta seni ei teatud. Oli mitmeid teooriaid, arvati, et see võiks asuda mõisakompleksi keskel. Kuid nüüd olid selle leidmiseks esimesed sihipärased kaevamised, millel on ka reaalsed tulemused,“ rõõmustas kaevetööde juht, arheoloog ja õppejõud Villu Kadakas.
Kuigi maa peal ei ole säilinud midagi, pole kloostri vundament täielikult hävinud ning väljakaevamistega leiti mitmel pool selle müüride ja hoonete jäänuseid.
Gotlandi saarel asuvale Roma tsistertslaste mungakloostrile. Kirjalikel andmetel oli Kolgas kloostrile kuuluv majandusmõis. Oletuste aluseks, et Kolgas oli keskajal suur kivihoone, on üks ajalooline joonis – 1615. aastast pärit gravüür, mille autor on hollandlane Goeteeris. Ta liikus Hollandi saatkonnaga Tallinnast mööda maanteed Narva kaudu Venemaale, peatuti mitmetes mõisates, ka Kolgas.
„Goeteeris joonistas selle üles. Üks väiksem hoone oli taastatud, kuid suur osa keskaegsest hoonetekompleksist oli varemetes. Gravüürilt on näha, et tegemist oli üsna suure lossiga, see oli suurem, kui tüüpiline mõis, pildi järgi otsustades väiksema linnuse mõõtu ehitis. Just seda ongi aastakümneid otsitud,“ rääkis Villu Kadakas.
Kes olid Kolga kloostri asukad, on tema sõnul segane: „Kuna tegemist oli tsistertslaste ordu kloostriga, olid nende mõisates reeglina ilmikvennad, päris mungad ei oleks tohtinud mõisas elada. Küllap kohalik talurahvas nimetas hooneid ikkagi kloostriks ja selle asukaid munkadeks. Võibolla siiski taheti siia klooster asutada. Kuid need on üksnes oletused, sest Eesti keskaegsete kloostrite kohta kirjalikke allikaid peaaegu pole.“
Loe edasi 12. augusti Sõnumitoojast.