Kõiki eelpoolnimetatud ettevõtmisi kanti üle internetis aadressil www.livestream.com/aklk , kus nad on veel tänagi järelvaadatavad. Needsamad küsimused olid teemaks ka Kose + Kõue ühinemislehes, mis avaldati 1.novembril Kose Teataja lisana ning pidi jõudma ka iga Kõue valla elaniku postkasti. Ühinemislehes avalikustati ka ühinemislepingu eelnõu, oma arvamuse olid välja öelnud mitmed Kõue ja Kose valdadega seotud võtmeisikuid. Juhtkomisjon teeb teatavaks oma vastused initsiatiivgrupi küsimustele, mille tekst on esitatud muutmata kujul.

1. Kas Kõue vallas tõuseb vee ja kanalisatsiooni hind Kose vallaga ühinedes?

Vee ja kanalisatsiooniteenuse hind ei sõltu mitte ühinemisest, vaid sellest, millise peremehena me oma alevikes veevarustuse süsteeme kasutame ja ülal peame. Teisisõnu investeerimisvajadusest - vajadusest täita vee kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning keskkonnakaitse nõuded. Selleks tuleb katta kulud puurkaevude, pumpade, veepuhastusfiltrite ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ülalpidamiseks ja renoveerimiseks. Samuti tuleb vee hinna kaudu katta Ardu ja Habaja reovee saastetasud, mille vähendamiseks on esimesel võimalusel tarvis renoveerida mõlema aleviku biopuhastid. Nende kulude katmises tuleb osaleda ka teenuse tarbijail endil. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kehtestab ülaltoodut arvestades veeteenuse hinna vee-ettevõtja.

2. Kas Kõue vallas tõuseb keskkütte hind Kose vallaga ühinedes?

Kaugkütte hind ei sõltu mitte ühinemisest, vaid energiakandja (hetkel põlevkiviõli) turuhinnast ning piirkonna investeerimisvajadustest. Kaugkütte hinna määrab soojusettevõtja, kooskõlastades selle eelnevalt Konkurentsiametiga.

Soojuse hind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud muuhulgas investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. Ühinemislepingu eelnõu punktis 7.8.2 on kokku lepitud, et soojavarustuse, veevarustuse, reovee puhastamise ja ärajuhtimise teenuste tariife ei ühtlustata kuni kommunaalteenuste uue ärimudeli väljatöötamiseni. Tariife ei ühildata automaatselt ka võimaliku soojaettevõtete ühinemise korral.

3. Kas on oht et kümne aasta sees võidakse sulgeda Ardu alevi postkontor peale Kose ja Kõue valla ühinemist?

Ardu aleviku postkontor ei ole Kõue valla allasutus, vaid AS Eesti Posti kohalik üksus. Seetõttu puudub ühinemise ning postkontori säilimise või sulgemise vahel otsene seos. Postkontor võidakse sulgeda, aga see oleneb siiski postkontorite külastajate arvust ja sellest kui palju postkontori külastajad seal postiteenuseid tarbivad. Juhul, kui postiteenuse tarbimine Ardu postkontoris väheneb alla kriitilise piiri, võib Eesti Post teha pakkumise postiteenuste osutamiseks mõnele kohalikule poele või muule asutusele

4. Kas on oht et kümne aasta sees võidakse sulgeda Harmi kool peale Kose ja Kõue valla ühinemist? 5. Kas on oht et kümne aasta sees peale Kose ja Kõue valla ühinemist võidakse muuta Ardu 9 klassiline kool 6 klassiliseks?

Mõlema kooli elukäik on sõltuv laste arvust kooli nimekirjas. Kui Harmi koolis lapsi ei ole, ei ole võimalik ka kooli pidada. Kui Ardu koolis lapsi kolmandas kooliastmes ei ole piisavalt, ei ole võimalik ka kooli kõigis kolmes kooliastmes pidada. Seda nii juhul, kui omavalitsuste ühinemine toimub kui ka juhul, kui seda ei toimuks.

6. Kuidas muutub teede korrashoid Kose ja Kõue valdade ühinemis järgselt?

Ühinemisläbirääkimiste käigus oli teede küsimus olulisel kohal, seetõttu on ka ühinemislepingu eelnõu punktis 7.11 kokku lepitud, et teede hooldamisel (n: lumelükkamisel, kruusateede kevadisel tolmutõrjel) säilivad tänagi kehtivad põhimõtted. Teede olukorra parandamiseks koostatakse kolme kuu jooksul pärast ühinemist kohalike teede investeeringute kava, mille juures järgitakse kokkulepet, teha igal aastal üks suuremahuline teede investeering. Ühel aastal tehakse midagi paremaks praeguse Kose valla territooriumil, teisel aasal aga praeguse Kõue valla aladel jne.

Kumbki pool on ühinemislepingu lisas 3 ära nimetatud olulisemad teed, kuhu esmajärjekorras investeerida.

7. Kui kättesaadavaks jääb arstiabi Kõue valla alal peale Kose ja Kõue valdale ühinemist või kaob koguni?

Ühinemislepingu eelnõu punktis 7.7.2 on sätestatud, et ka peale ühinemist peetakse oluliseks perearsti teenuste kättesaadavust elanikele.

8. Kui suur hakkab olema Kose teeninduskooli renoveeritud kompleksi aastane ülevalpidamis kulu ja millistest vahenditest hakatakse seda kompleksi üleval pidama?

Renoveerimise järel kulub kompleksi ülalpidamiseks ca 300 000 € aastas. Neid kulusid on kavas katta praeguse Kose valla eelarvest. Muusikakool ja Kose raamatukogu kolivad sellesse kompleksi koos oma praeguse majanduskulude eelarvega.

9. Millist mõju avaldab Kose ja Kõue valdade ühinemine ettevõtluskeskonnale Kõue valla alal kümne aasta sees?

2011. a alguse seisuga oli Kõue vallas ca 80, Kose vallas ca 360 ettevõtet. Ettevõtluse arendamises on valla roll eelkõige suunav, vahendav ja nõuandev, kuid toetada saab ka ettevõtlust soosivate planeeringute kehtestamise ja vallapoolse efektiivse asjaajamisega.

Üsna palju annab ära teha koostöövõrgustike kaudu, n: tänane ettevõtjate ümarlaud. Ühinemistoetust kasutatakse muu hulgas uue ühise arengukava koostamiseks, mille tulemusel seatakse eesmärgid ja tegevused ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

10. Kui suur oht on ääremaastumisele Kõue valla alal peale Kose ja Kõue valla ühinemisel?

Ääremaastumise risk on leevendatav, selleks on ühinemislepingu eelnõu alljärgnevates punktides kokku lepitud mitmeid abinõusid:

6.2 - teeninduspunkti rajamine Ardusse;

7.3.2 - Ardus ja Habajal taastatakse noorsootöö;

7.10 - elanike vajadustest lähtuv ühistranspordi korraldus;

7.11 - aastaringselt hästi sõidetav turvaline teedevõrk;

9.1 - kogu valla territooriumi hõlmav investeeringute plaan.

Ka elanike endi aktiivsusest ja kaasalöömisest sõltub küllaltki palju, et üks paik ei muutuks ääremaaks. Ühinemislepingu punktis 7.4.1 on kokku lepitud suurendada külaliikumise kandepinda ja elanike kaasatust. Selleks on kavas valla poolt toetada külavanemate valimisi, lõimida neid valla juhtimisprotsessi, samuti toetada rahaliselt külaseltside tegevust.

11. Milline saab olema transpordi ja kommunikatsiooni kvaliteet ja piisav kättesaadavus Kose ja Kõue valdade ühinemisel ja mitte ühinemisel?

Ühinemislepingu eelnõu punktis 7.10. on kokku lepitud, et vallasisest aegruumilist kättesaadavust parandatakse ühistranspordiga. See tähendab, et juhul, kui mõni teenus pole kättesaadav oma kodukohas, aidatakse selleni jõuda transpordivõimalusi luues. Vallasisese ühistranspordi korralduseks kasutatakse maakondlikku ühistransporti, valla ühistransporti, vallale kuuluvaid busse ja kommertsliine.

Vallasisene ühistransport (ka õpilasliinid) ühildatakse maakondliku ühistranspordi korraldusega läbi Harjumaa Ühistranspordikeskuse selliselt, et kõik tänased liinid säilivad ja sõidugraafikud vastavad vallaelanike, sh õpilaste veovajadustele. Koostöös alevike- ja külaseltsidega ning ettevõtjatega selgitatakse välja uute ühistranspordi liinide avamise vajadus pärast ühinemist. Vajadusel avatakse uusi liine ja vaadatakse üle olemasolevate liinide graafikud.

12. Kas üldvalitsemiskuludelt ühinenud Kose ja Kõue vallas hoitakse ka reaalselt kokku?

Ühinemise eesmärgiks pole niivõrd kulude kokkuhoid kui vallale ülesandeks pandud teenuste kvaliteedi tõus. Ühinemislepingu eelnõu punktis 8.5 on kokku lepitud eesmärk, et ühinenud valla volikogu ja vallavalitsuse kulud ei ületaks 12,5% valla omatulust. Tänases Kõue vallas on volikogu ja vallavalitsuse kulud 16,86 % valla omatulust, sh vallavalitsuse kulud 16,3% ja volikogu kulud 0,56%. Kõue Vallavolikogu liikmed, volikogu komisjonide esimehed ja liikmed, vallavalitsuse ühiskondliud liikmed tasu ei saa. Kose vallas on volikogu ja vallavalitsuse kulud täna 11,6% valla omatulust.

Usume, et ühinemise läbi moodustub Kose vallas tegus ametnikkond, mida iseloomustab motivatsioon seista hea vallaelanike põhjendatud huvide kaitsel ja teenimisel, kellel on pädevus ja oskused ning teadmistepõhisus ja kaalutletus otsuste tegemisel. Seda usku toetavad Eestis läbi viidud varasemad uuringud, mille kohaselt on ühinenud valdades kasvanud ametnike spetsialiseerituse tase, mis omakorda võimaldab pakkuda kvaliteetsemaid ja spetsiifilisemaid avalikke teenuseid.

13. Kuidas hakkab hetkel majanduslikes raskustes Kose vald majandama ühinenud valdasid, kui vahetult enne ühinemist palub võetud laenule/ laenudele maksepuhkust ja arvelduskrediidi suurendamist kuni aastani 2014?

Kose vald on 5. veebruaril Kõue vallale saadetud kirjas selgitanud laenude maksepuhkuse ja arvelduskrediidi suurendamise põhjusi ning selgitab, et nad tulevad nende meetmete abil oma olukorraga toime ka siis, kui vallad ei ühine. Täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Kose vallavanema poolt veebruarikuises Kõue Kuulutajas ilmuvas artiklis.

Kõue Vallavolikogu pöördumisele on Kose Vallavolikogu vastanud, et kõik tänased Kose ja Kõue valla kohustused valdade ühinemise korral kajastatakse uues eelarvestrateegias, sh Kose otsus laenude pikendamiseks. Kahe valla ühinemisel laenu tagasimakse summa saab muutuda ainult kokkuleppel laenu andjaga ja kuulub tasumisele ühinenud valla eelarvevahendite arvelt vastavalt uue volikogu poolt vastuvõetud otsustele. Siinjuures märgime, et ka Kõue vald on oma laenu tagasimaksmise tähtaega pikendanud.

14. Kas Kõue vallal on mõistlik ühineda praegusel hetkel võlakoormuse all vaevleva Kose vallaga?

Jõukohase laenu võtmist ei saa nimetada võlakoormuse all vaevlemiseks. Kose vald on võtnud laenu volikogu kaalutletud otsustega, et selle abil vallas olulisi ehitustöid ellu viia - investeerida koolimajadesse, noortekeskustesse, ujulasse, staadionisse jne. Kõiki neid hooneid kasutavad juba praegugi ka Kõue valla inimesed.

Kõue Vallavolikogu, lähtuvalt rahvaküsitluse tulemustest, on otsustanud Kose vallaga ühineda, et ühiselt pakkuda elanikele paremaid teenuseid, täita kõik omavalitsustele pandud ülesanded ning olla senisest mõjukam Harjumaa asjades.

15. Miks ei ole läbi viidud seadusest ettenähtud finantsanalüüsi teostamist Kose ja Kõue valdade ühinemise kohta ühinenud valdades?

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus ei näe ette kohustuslikku finantsanalüüsi koostamist. Finantsküsimusi aga on analüüsitud juba Kose+Kõue läbirääkimiste vahekokkuvõtte dokumendis kui ka ühinemislepingu kavandile lisatavas seletuskirjas. Lisaks sellele on omavalitsuste finantspoolt analüüsitud paljudes autoriteetsetes uuringutes, mida Eestis läbi viiakse. Mõned näited:

• Iga-aastane Geomedia poolt läbi viidav uuring - "Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks"

• Siseministeeriumi 2012 valminud uuring - "Eestis aastatel 1996- 2009 ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs"

• Regionaalministri valitsemisalas 2012 valminud uuring - "Ülevaade Eesti omavalitsuskorraldust puudutavatest trendidest, probleemidest ja eri osapoolte ettepanekutest.

• Tallinna Ülikooli 2008 valminud uuring - "Kohalike omavalitsuste 2005 a. ühinemiste ja selle tagajärgede analüüs"

Liigset finantspoole detailidele keskendumist on soovitanud vältida ka vallad, kellel tänaseks ühinemisprotsess edukalt selja taga.

16. Kuidas on tagatud ja tagatakse huvigruppide ja külaseltside osalus läbirääkimiste ja ühinemislepingu koostamise tegevuses? Kuidas tagatakse ühinemis läbirääkimiste ja ühinemislepingu koostamise jälgitavus kodanikele?

Lisaks eelpool loetletud rahvakoosolekutele, ühinemiskonverentsile ja ühinemislehele on nii Kose kui Kõue vald teinud kättesaadavaks hulgaliselt informatsiooni läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta. Ühinemislepingu eelnõu ja protokollid on valla veebilehtedel eraldi rubriigis, millele viib link esilehelt. Ühinemise teemal käis koos juunis 2012 erakorraline Kõue valla külavanemate kogu ja tegi ka volikogule pöördumise. Samuti on ühinemise protsessi kajastanud vallavanem Ott Valdma enda artiklites, mis on avaldatud Kõue Kuulutajas. Aktiivselt kajastasid nii ühinemise pooldajad kui vastased oma seisukohti sotsiaalmeedia vahendusel. Seega, igaüks kes soovis ja tegutses, sai enne rahvaküsitlust info kätte ja välja öelda oma arvamuse.

18. Kas on oht demograafilise situatsiooni trastilisele muutumisele endise Kõue valla alal peale Kose ja Kõue valla ühinemist?

Ühinemisel puudub teadaolev drastiline mõju demograafilisele situatsioonile. Täna on kümned tegelikult Kõue vallas elavad inimesed end sisse kirjutanud Kose valda, saamaks sealt soodsamalt vajalikke teenuseid, ühinemise järel saaksid nad aga end taas oma koju elama registreerida. Kui inimesed, kes täna Kõue ja Kose valdades elavad, ühisvallast välja ei koli, pole ka mingit ohtu demograafilise olukorra muutumisele. Ühinemine toimub aga sooviga elu paremaks muuta, mistõttu on pigem alust prognoosida demograafilise olukorra paranemist kui halvenemist.

19. Kas ühinenud Kose ja Kõue vallas suudetakse täita ühinenud valdade Eelarve strateegiat ja Ühinemislepingu ning selle lisade punkte?

Jah, kui siinsed elanikud valivad endale toimeka volikogu, kes eelarvestrateegiat ja kinnitatud ühinemislepingut ellu viima hakkavad.

20. Kas Kõue valla volikogu ajutine juhtkomisjon on plaaninud läbi viia rahvakoosolekuid ühinemislepingu, tehtavate uuringute ja analüüside tutvustamist ja rahva arvamuse välja selgitamist enne ühinemislepingu sõlmimist?

Kõue Vallavolikogu ja Kõue juhtkomisjon on kõikvõimalikel viisidel kaasanud elanikke ühinemisläbirääkimistesse. Korraldatud on 10 rahvakoosolekut, kasutades erinevaid viise elanike kaasamiseks (vt punkti 16). Juhtkomisjon tegi ühinemise vastaste initsiatiivgrupile ettepaneku korraldada rahvakoosolekud 2013. a alguses, kuid see lükati grupi eestvedajate poolt tagasi. Kose ja Kõue ühinemisläbirääkimiste käigus valminud dokumendid ning infomaterjalid on avaldatud internetis mõlema valla kodulehel. Lepingu eelnõu lisaks ka paberkandjal ühinemislehe kaudu. Praktiliselt kõik Eestis läbi viidud uuringud omavalitsuste ühinemise teemal on leitavad ja kättesaadavad internetis (n: Google otsimootori abiga). Volikogu ja vallavalitsus on välja selgitanud rahva arvamuse ja selle kinnitanud.

Rahva arvamust arvestades on volikogu otsustanud taotleda Vabariigi Valitsuselt Kõue valla ja Kose valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Kose vald.

Täienduseks küsimustele antud vastustele vahendab juhtkomisjon Siseministeeriumi seisukoha, et valdade ühinemise küsimuses on elanikel ainuke võimalus oma arvamus välja öelda rahvakoosolekute ja rahvaküsitluse ajal. Elanike poolt õigusaktide algatamise mehhanism on mõeldud väiksemate kohaliku elu küsimuste lahendamisel osalemiseks.

Siseministeerium on selgitanud oma kirjas Ambla Vallavolikogule, et kuivõrd haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise otsus on käsitletav KOV kui haldusüksuse sisese aktiga ning ei puuduta KOV elanike subjektiivseid õiguseid, vaid näeb ette vastavate ühinemistoimingute tegemise KOV haldusorganite poolt, siis selles küsimuses ei ole kuidagi põhjendatud KOKS § 32 sätestatud elanike algatuse läbiviimine.

KOV üksuse elanikel on võimalik oma meelsust kavandatavate omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuste osas väljendada ETHS § 9 lg 6 p 3 alusel läbiviidava menetluse kaudu (rahvakoosolekud, rahvaküsitlus).