Raamatukoguhoidja Liia Oll teeb lastele raamatumaailma põnevaks. Foto: Kristi Vanakõrts Kose Teataja

Alustasime 3. septembril ja juba 10. septembril avasime uksed Kose Kultuurikeskuses Hariduse tänaval. Kolimisel abistasid meid töömehed kolimisfi rmast Ava Express.

Raamatukogu kasutada on alumisel korrusel avar teenindussaal 10 lugemiskohaga, viis arvutitöökohta kasutajatele, neist üks otsinguarvuti, noorematele lastele on eraldi lastekirjanduse tuba. On olemas avarad tööruumid ja hoidla. See osa raamatukogu ruumidest, mis on kasutamiseks kõigile, on saanud täiesti uue sisustuse - pilkupüüdev laenutuslett , uued riiulid toolid, lauad.

Uus asukoht on Kose alevi teises servas, elurajooni keskel. Nii mõnigi lugeja, kes varem loobus raamatukogu kasutamast kauguse tõtt u, on raamatukogusse taas tee leidnud ja selle üle on meil hea meel.

Lastele lähedal

Meiega ühes majas asuvad Kose gümnaasiumi algklassid, lasteaia vanemad rühmad, muusikakool, noortekeskus, kultuurikeskus, spordisaal. Maja on hommikust hiliste õhtutundideni rahvast täis ja see toob ka raamatukogusse senisest enam kasutajaid ning annab võimaluse koostööks.

Kuna asume algklassidega ja lasteaia vanemate rühmadega nüüd nii lähestikku, siis püüame nendega senisest enam koostööd teha. Liia Oll, kes lastega põhiliselt tegeleb, on korraldanud huvitavaid üritusi, neist põnevam vast Leivanädal. Kuigi kolimise ja raamatute kordapanemise ning sisustamisega on olnud palju tegemist, oleme siiski jätkanud raamatunäituste ja ürituste korraldamist.

Raamatunäituste korraldamiseks on nüüd suuremad võimalused. Päevakajalised näitused - kultuuriloolised tähtpäevad, kirjanike juubelid - on paigutatud näituste avatud riiulitele. Klaasvitriinidesse paneme näitused, mis vajavad erilisi tingimusi - autogrammiga raamatud, vanad eesti raamatud meie raamatukogus jms. Praegu väljasoleval näitusel on vanim raamat aastast 1818, mis, tõsi küll, on erakogust, kuid raamatukogu enda kogudest vanim on 1906. aastast.

Üritusi jagub

Juba ootab järge raamatunäitus Kose kihelkonna õpetajate kirjutatud õpikutest, mille on koostanud Kose- Uuemõisa Koduloomuuseum. Ühtlasi tähistame selle näitusega Kose gümnaasiumi 90. aastapäeva.

Üleriigilised raamatukogupäevad möödusid töiselt ja huvitavalt - ett elugemised lasteaialastele, raamatunäituste avamised, tuntud inimesed raamatukogus, luuleõhtu, kus valla raamatukoguhoidjad lugesid sügisluulet, Kose kiriku arhiiv-muuseum-raamatukogu külastamine. Esmakordselt laenutas raamatuid meesterahvas - SA Harju Ett evõtlusja Arenduskeskuse juhataja Demis Voss, kes oli tihedalt seotud meie maja ehitusega.

Abivallavanem, maanõunik Merle Pussak, kes ka laenutaja rollis oli, aitas lahendada meil keerulise päringu riigiasutuste dokumendihaldusest.

Hoidjad laval

Kose Kultuurikeskuse avamispeol tekitas elevust valla raamatukoguhoidjate korraldatud luuleõhtu "Sügisel on sada värvi". Luuleõhtu kava panid kokku Heljo Järvelaid ja Ingrid Kuusk, luulet lugesime meie kõik - raamatukoguhoidjad.

Uues kaasaegselt sisustatud, kuid soliidse eaga Kose raamatukogus püüame jätkata nii traditsiooniliste ett evõtmistega kui ka algatada uusi.

2013. aasta teine poolaasta on Kose raamatukogu ajaloos eriline ka seetõtt u, et 1. juulil vastu võetud põhimäärusega sai raamatukogust Kose valla keskne raamatukogu. Minu kui valitud direktori ülesandeks on juhtida ja kureerida raamatukogundusalast tegevust kogu vallas. Ühinenud Kose vallas on 6 raamatukogu, kõigis neis jätkatakse ka edaspidi elanike teenindamist.

Keskse raamatukogu üheks eesmärgiks on ülevallalise raamatute komplekteerimise ja omavahelise laenutamise korraldamine. See on väga keeruline ülesanne, mis nõuab kõigi raamatukoguhoidjate ühist mõtt e- ja kaastööd.

Loodame selle tulemusena raamatukogude kogud komplekteerida põhjalikumalt ja enam elanike vajadusi rahuldavalt.

Tähtsal kohal on ka raamatukoguhoidjate omavahelise koostöö arendamine ja ühiste koolitusürituste läbiviimine. Raamatukogu sisseseadmisel ja kujundamisel on veel palju teha, samuti ka omavahelise koostöö kujundamisel, kuid oleme optimistlikud ja usume, et saame meile pandud ülesannetega hakkama. Kõik ikka selle nimel, et raamatukogu kasutajal oleksid kaasaegsemad võimalused ja et nad tunneksid - kasutaja on raamatukogudesse oodatud.