Sorteeritud vana pakendi teekond uue tooteni. Illustratsioon: www.taaratark.ee

Pakendikonteinereid paigaldavad pakendite tootja vastutusorganisatsioonid, mida Eestis on kolm – MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja Eesti Tootjavastutusorganisatsioon OÜ. Pakendiseadus annab nõuded, kui tihedalt peavad konteinerid asustustiheduse järgi paiknema.

Kui enne võisid pakendiorganisatsioonid tagada nõuetekohase konteinerite paigutuse koostöös, siis alates käesolevast aastast peab igal organisatsioonil olema paigaldatud enda konteinerid vastavalt seaduses toodud nõuetele. Näiteks Tabasalus peab olema pakendikonteiner vähemalt kuues kohas. Kui eelnevalt võisid organisatsioonid teha koostööd nii, et igaüks tõi kaks konteinerit või jagati nende paigaldamine muu matemaatilise tehte alusel, siis nüüd tuleb kõigil pakendiorganisatsioonidel paigaldada vähemalt kuus konteinerit ehk kokku peab neid olema senisest kolm korda enam.

Omavalitsuse kohustuseks on anda taaskasutusorganisatsioonidele sobilikud kohad, kuhu konteinerid paigaldada.

„Need paigad soovime leida koostöös elanikega, nende soove ja vajadusi arvestades,“ ütles vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lembe Reiman.

Pakendikonteiner peab olema vähemalt igas hajaasustusega külas. Tiheasustusega alal peab kogumiskoht olema elamust 500‒1000 m raadiuses sõltuvalt elanike arvust. Viimase poole aasta jooksul on Harku vallas pakendikonteinerid toodud seitsmesse uude kogumiskohta, kuid sama palju, kui praegu on konteinereid olemas, tuleb uusi juurde paigaldada.

„Konteiner võiks asuda küla keskel, elamurajooni või aiandusühistu sees, sissesõidutee ääres või ühise prügikonteineri juures,“ kirjeldas Reiman hästi sobivaid asukohti. Kui elanikul on hea mõte, kus tema kodupiirkonnas võiks konteiner asuda, siis valla keskkonnaspetsialist ootab tema ettepanekut.

„Pakendikonteinerite paigaldamine on taaskasutusorganisatsiooni kulul ning elanikule see midagi maksma ei lähe,“ julgustas Reiman elanikke oma häid mõtteid edastama.

Peale ettepaneku laekumist vaatab keskkonnaspetsialist pakutud koha üle ning kui sinna on võimalik konteiner paigaldada, siis pakendiorganisatsioon seda teebki. Kui nimetatud koht ei asu valla maal ega reformimata riigimaal, siis maaomanikuga läbirääkimised koha kasutamiseks jäävad valla ülesandeks. „Konteineri asukohaks ei sobi aga ristmikud või muud kohad, kus see takistaks liiklemist või nähtavust,“ selgitas Reiman. Samuti ei ole sobivad paigad suurte maanteede ääres, sest seal pole elanikel turvaline pakendeid ära visata ning elamupiirkondadest eemale paigutatud konteinerite ümber võivad tekkida prügimäed. „Meil oli varem Vääna-Jõesuu poe juures sõidutee kõrval pakendikonteiner, ent pidime selle sealt ära viima, kuna inimesed tõid pidevalt sinna ja selle kõrvale olmeprügi,“ tõi Reiman näite, kus hea algatus sai väära kasutuse tõttu kurva lõpu.