Kohtumine uute volikogu liikmete, vallavalituse ja külade ümarlaua esindajate vahel. Foto: Taivo Kuusiku Vigala Sõnumid

Ühelt poolt oli tutvumisõhtu uute volikoguliikmete, teisalt külade ümarlaua esindajate vahel. Koosolekut alustati positiivses mõttes, kas me märkame Vigala inimest tema tegemistes, kas me oskame teda tunnustada ja tänada. Ilus algus esimehelt.

Tol kokksaamisel ei olnud järgnev lugu täpselt teada, kuid tänaseks saab Vigala meeste tublidusest ka teistele rääkida. 19. novembri öösel kell kaks äratas kellahelin Juri Ivanovi kui kohaliku päästeüksuse eestvedaja. Torm puude langemistega oli ummistanud Vigala teed. Pimedus. Liiklus seisis.

Tubli mees rassis terve päeva, koristamise käigus langes puid juurdegi ning seetõttu tuli abiväge kutsuda. Reemet Kasekamp oligi peagi abiks. Torm, millest rääkis terve Eestimaa, oli põhjustanud voolukatkestusi üsna laialdasel territooriumil. Aitäh kindlasti veel teistelegi, kes püüdsid normaliseerida kohaliku eluolu.

Koosolekul käsitles vallavanem Kärsna küsitlusel saadud vastuseid ja ettepanekuid. Tõmbekeskuste olukorda kirjeldati eelmises vallalehes.

Nüüd nimetati kordaminekuid ja ettepanekuid edaspidiseks. Probleemide kaardistamine (elanike arvamus) oli hilinenud teada tahtmine, seetõttu üsna apaatselt reageeriti läbiviidavale.

Plussideks märgiti tasuta koolilõunat, töövihikuid ja transporti. Heaks hinnati külade ja seltside ekskursioone ning kahe põhikooli alleshoidmist. Probleemid, mis vajaksid kohest lahendamist: apteekide lahtiolek, teede pidev korrashoid, uute töökohtade loomine ehk teisisõnu, kuidas Vigalasse elanikke juurde saada, kuidas tagada parem ühendus ümberkaudsete keskustega.

Asjad, mis tulevad kindlasti nelja aasta jooksul ära teha: bussipeatused, kergliiklusteed (alustades Vana- Vigalast), renoveerida mõisapark, rahvamaja, Kivi-Vigala staadion (vaid mõned näited). Nimetamisi oli üsna palju, järsku vargsi seina äärest ütleb üks hääl, teeks õige valda tutvustava voldiku(!?). Jäigi arusaamatuks, kes peab seda tegema, valda tutvustama.

Alustaks väiksematest asjadest. Õhtusel arutelul jõuti mitmeid valdkondi puudutada: turism, ettevõtlus, külade aktiivsus, saaksime ometi positiivse valla kodulehe (ikkagi esmane tutvus kaugemalt vallaga). Arutelu käigus sai selgeks: ei saa panna võrdusmärki külavanemad ja külade ümarlaua vahele.

Eriti passiivsed ollakse külaliidrite valimisel valla suuremates külades, teisalt ei saa paljusid asju teha ühiskondlikus korras, ikkagi elukorraldus saab alguse võimust, tema ametnikest.

Külavanemad said omi probleeme esitada. Näiteks varem kohapeal korraldatud Vängla küla koosolekul märgiti teede korrashoidu, maakondlikke teede löökauke, arstiabi kättesaadavust, isegi juhiti tähelepanu teeviitadele, mis eksitavad esmaabi kohale jõudmist (nt Pärnu poolt tulles nähes Kesk-Vigalas Vängla teeviita, eksitab külade vahel sõites). Koosolekul probleeme ei kaardistatud, tõdeti, et erinevad valdkonnad oleksid valmis koostööks. Volikogu esimees tõi omapoolseid näiteid, kuidas Vigalasse saada eriti ajaloost kui kultuuriloost huvitatuid. Võimalusi on päris mitmes vallas, meil on jõgederikas puhas loodus, oma kultuurilood Vigala maadel on metsavendluse jälgi. Needki kutsuvad huvilisi. Meil on pika ajalooga kirik, mõis ja park. Vigala mail on tegutsenud mitmed koolid, vallas kutsekoolgi. Pikk hariduselu lugu.

Kokkusaamised peaksid andma avalikustamiseks lähiaastate tegevuskava, nagu tavaliselt öeldakse selgus juhtimiskultuuris (teisisõnu koostöölepe, mida on eelkõige vallaelanikele vaja, mitte opositsioonile).

Kui lugu sai alustatud positiivse teatega, siis möödunud nädalatel andis meedia teada, et kaheksal omavalitsusel veel Eestis sh ka Vigalal puudub kohustuslik üldplaneering, mis oleks pidanud valmis olema 7 aastat tagasi. See on ka valla põhimääruse nõude rikkumine. On proovitud alustada 2007. ja 2010-ndal. Planeeringuga ikkagi antakse valla arengu põhisuunad.

Peremees talus mõtleb tulevikule, nii peaks olema ka vallas. Vigala vallavanem Kärsna "Maalehes" vastas, et planeeringu puudumine pole valla elu takistanud ning raha ka ei jätkuvat selle tegemiseks. Ei taha olla siinjuures moraalilugeja, vaid vastaksin raadios kuuldud Rõuge uue vallavanema sõnadega: „see on lugupidamatus oma valla kodanike suhtes."

Nii nagu palju asjades otsib Taivo Kuusik ideid, eesmärke ning võimalusi nende realiseerimiseks, ikkagi ideed tekitavad raha mitte vastupidi. Siia loo juurde võib lisada maakonnalehes ilmunud tähelepaneku, et paljudes kohtades ei ole konkurentsi ideede ja tegude vallas. Kui kohapeal ei mõisteta, et arenguks on vaja arvamuste mitmekülgsust, pluralismi. Selline valla demokraatia eiramine viib valla hääbumiseni (nt ühe pika nimekirjaga valimisliidu üks arvamus ei saa olla arengut tagav).

Mulle pakutud kirjatükki püüdsin seostada näidetega kohapealt. Volikogu esimehe soovitust jälgides lõpetaksin positiivsega. Seekord sattus lõpuloosse tema ise ja seda täiesti juhuslikult. Nädal hiljem, 29. novembril, peatus minu koduväravas auto, kust väljus volikogu esimees Andreller. Mõtlesin, mis on valesti, kas on ikka ilmsi, ääremaal nii uskumatu lugu. Pärast tervituste vahetamist, ütles esimees „sinu külatee olukord on isegi hullem kui eelmine päev volikogus kirjeldasid". Tema oli käinud ära tee lõpus, et näha, kuidas siia pääseb päästeamet, kas esmaabi auto saab ringi pöörata. Tahan öelda, ei ole minu küla tee kõige tähtsam, aga ikkagi peab kuskilt alustama. Tänasin, et leidis aega tulla tutvuma kohaliku eluga (esimene tõeline kord sel sajandil). Loo saab lõpetada lugupidamisega valitud isikute vastu, kes ei pea paljuks probleemidega tutvumist ja neile lahenduse otsimist. Koos tegutsemistahe annab lootust tulevikuks.