Vestlesime kahekümneaastase hambatehniku kogemusega Evelin Truiaga, kes käib lastele lasteaedades ja koolides hammaste tervisest rääkimas, et selgitada neile põhitõdesid, mis võiks igal ühel meist kukla taga peidus olla, et hambapesu oleks midagi enamat kui vaid üks sisseharjunud motoorne liigutus ja kui oluline tähendus on korralikul regulaarsel hambapesul meie laste jaoks.

Lapsi peab aitama

Evelin Truia on pika hambatehniku karjääri jooksul näinud inimesi, kes näevad oma hammastega suurt vaeva, sest need on käest lastud. Kust see kõik alguse on saanud? Truia on veendunud, et just lapsepõlvest.
„Kui ma läksin hambatehnikuks õppima, sündis just minu noorem õde. Ma sain tema peal oma uusi teadmisi proovida ja tulemused on väga head,“ ütleb Truia. Praegu 25-aastane õde on oma senise elu elanud täiesti tervete hammastega, ilma ühegi auguta. Siinkohal rõhutab Truia, et tegemist ei ole n-ö heade geenidega. Väike geneetiline soodumus teatud tüüpi hammastele võib inimestel olla, kuid kindlasti ei tasuks selle peale lootma jääda. Sama põhimõte kehtib ka vastupidisel juhul, mil inimesed laidavad oma perekonna hambaid.

Oma lapsepõlvest mäletab naine, et ta oli laisk ega viitsinud tagumisi hambaid pesta. Ta ei mäleta ka, et vanemad oleksid tema hammaste pesemist kunagi kontrollinud. Oma lastega on tal hoopis teistmoodi. Seitsmeaastane poeg juba teab ja ootab alati, et ema pärast hambapesu ta hambad üle kontrolliks. Ja nii kaks korda päevas. Sama kehtib ka Truia kaheaastase tütre puhul. „See on küll vahel tohutu vaev saada kaheaastane hambaid pesema, kui ta ei taha ja jonnib, aga ma ei anna alla,“ on naine järjekindel. „Ta alustab pesemist ise, aga ma ikka aitan, sest nii väikesel ei ole käeline osavus ka veel piisavalt suur,“ selgitab Truia.
Hommikul tuleks Truia sõnul pesta hambaid vahetult pärast ärkamist ja ka veel pärast hommikusööki, kuid oluline on teha seda alles umbes pool tundi pärast sööki.

Loe pikemalt 27. aprilli Raplamaa Sõnumitest.