Keilas ehitus venis. Esimese spetsiaalse kinohoone ehitamise alguseni jõuti Keilas 1951 lõpul. 23. juulil 1952 küsiti artiklis: “Miks venib uue kinohoone kasutuselevõtmine?”.
Selles analüüsib keegi K. Parve ehitajate, töötajate ning juhtivate seltsimeeste tegematajätmisi .“Esialgu lubati kinohoone ekspluatatsiooni anda 1952.aasta oktoobripühadeks. Siis anti uus tähtaeg: 21. detsember. Siis 1. jaanuar, siis 1. mai. /---/Nüüd lubasid ehitajad kino uksed avada 21. juulil, kuid seegi lubadus jäi ainult paljaks sõnakõlksuks.”8. augustil 1953 jõudis lõpuks kätte kauaoodatud avamispäev.

Uudisloo järgi oli fassaadile tõmmatud erepunane loosung tekstiga “Tere tulemast!”. Edasi tutvustati sisemust. Kõigepealt sattusid külastajad avarasse ooteruumi. Seejärel avarasse ja õhurikkasse kinosaali, milles oli 160 istekohta.

Keila kinoteater “Saluut” oli nüüd valmis. Kuid sellega polnud tööhoog Lääne-Harjus lõppenud.21. juulil 1953. aastal kirjutas rajoonileht uudise “Neil päevil alustati uue kinoteatri ehitamist Paldiskis”. Hoone krunt valiti kesklinna, peatänava äärde. Täpsemalt J .Lauristini ning Oktoobri tänava ristmikule. Praegu kannavad need nimesid Rae ja Pakri. Kinnise linna kultuuriasutus sai nime “Baltika” ja valmis 1954.

Tavapärast filmi-elu toimetati 180-kohalises kinos 1993.aasta kevadeni. Uuesti algasid seansid 1994. aasta sügisel ning need toimusid kolmel korral nädalas.

Samal ajal alustas tegevust Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kogudus. Pärast paariaastast pausi jätkatakse taas kunagises kinohoones teenistusi.

Hoonel on vahetatud enamus aknaid ning peal korralik plekk-katus. Mullu augustis remonditi esikülg. Filme näidatakse koguduse noortele tänaseni, avalikku kino aga ei ole.

Kinohoones tegutseb praegu Nelipühi Kiriku kogudus.