Külaliikumise kümnes tänupäev peeti aasta külas

Märjamaa valla külaliikumise kümnes tänupäev peeti sel aastal Haimre rahvamajas Moka külas. Koht oli igati paslik, sest just see küla osutus 2012. aastal Märjamaa valla aasta külaks.

Tänupäevale tulnud said tutvuda ajaloolise rahvamaja ja selle muuseumitoaga. Päeva avas maja perenaine, rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar, kes andis põgusa ülevaate hoone ajaloost.

 „Kuupäeva 13.03.2003 võiks pidada ajalooliseks, sest just siis toimus Haimre külavanema Agu Raadiku algatusel eestvedajate ja vallavalituse esindajate ümarlaud 20 inimese osavõtul.

Valiti külavanemate kogu käivitamise toimkond, kuhu kuulusid eri piirkondade külavanemad," meenutas ühenduse esimees Peeter Paunmaa algust.

Kui kümme aastat tagasi oli mõnigi küla veel tundmatu, siis nüüd orienteerutakse suurvalla 82 küla vahel lihtsamini ning teatakse üksteise tegemistest rohkem. Praegu on külavanemate ühendusel 30 liiget ja eesotsas üheksaliikmeline juhatus. Külavanemad on 36 külal. „Eelmine aasta oli tegus. Toimus õppepäevi, reise, koosolekuid.

Oleme tutvustanud oma tegevust üle Eesti. Valisime koos vallavalitsusega aasta küla ja sädeinimese. Juhatuse koosolekutel on tulnud aru anda valla ametnikel ja koos on otsitud võimalusi päevakorral olnud probleemide lahendamiseks. Peab ütlema, et vallavalitsuse pöördumised külavanemate poole on jäänud viimasel ajal harvemaks. Aga külad on saanud tugevamaks ja see teeb heameelt," mainis Peeter Paunmaa.

Teist korda oli külaliikumise tänupäev kantud ülevallaliste ürituste nimekirja, mille rahastamine toimus otse valla eelarvest. Tervituskõne pidas ka Märjamaa vallavanem Eero Plamus, kes meenutas, et külaliikumist arendati juba varem, kuid kui moodustati ühendus, sai külaliikumine erilise hoo sisse. Ta tõdes, et külaelu on aktiviseerunud ja seda paljudes Eestimaa ühinenud valdades.

 „Inimesed on muutunud aktiivsemaks ja mida valla serva pool nad asuvad, seda aktiivsemad ollakse.

Märjamaa valla külaliikumine on tähelepanuväärne ka väljapool valda. Kui me tutvustasime Lätist külla saabunud sõprusvalla Cesvaine delegatsioonile oma valla külaliikumist, ei saanud nad algul mõhkugi aru. Tegime neile slaidiprogrammi, viisime Tolli küla kiigeplatsile ja Sulu külla ning alles teise päeva õhtuks said nad aru, mis asi see külaliikumine on," rääkis Eero Plamus.

Külaliikumise ühenduse „isaks" ristitud Agu Raadik tänas kõiki neid, kellega koos ühendus loodi ning tundis veidi muret külavanema ameti pärast. „Mu peas uitab juba pikemat aega mõte, et ükskord võiks tulla aeg, mil auamet, nagu külavanema ametit kutsutakse, saaks ükskord päris ametiks ja et see tegevus oleks tasustatud. Hetkel teevad ametlikult külavanemateks kinnitatud mehed ja naised seda üsna rasket tööd vabatahtlikkuse alusel," sõnas külaliikumise aktivist mõtlikult.

Kehtna valla esindajad Aarne Hindremäe ja Katrin Portnikov olid rahul ja tänulikud, et nende vallal on sellised toredad kaasamõtlejad, ühistel reisidel ja kokkusaamistel ühte rida ajavad külaliikumise sõbrad. Oma tervituse ütles Raplamaa partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur.

Enne, kui asuti päeva tähtsaima osa - tänukirjade jagamise - juurde, andisid Haimre rahvamaja taidlejad meeleoluka kontserdi. Kuulda sai kaunist laulu ja kapellilugusid, näha vahvaid tantse ning südamest naerda tädi Maali ehk Elvi Valdmetsa pajatusi kärarikkast linnaelust ja laste tegemistest.

Sel aastal tunnustati tänukirjaga 39 kodanikku, keda märkasid inimesed nende endi kõrvalt. Nende seas on külaliikumise, kultuuri- ja spordielu edendajaid, teede hooldajaid ning mitmeid külavanemaid.

Mõned said tänukirja mitme peale, sõprus- ja perekonniti. Lisaks anti tänukiri ka Raplamaa Partnerluskogule, Kehtna külaliigutajatele ja Raplamaa külade liidule. Peeter Paunmaa nentis, et talle teeb kõige suuremat heameelt, kui märgatakse ja tänatakse külavanemaid. On tore, et ka noori märgatakse. Agu Raadik sõnas muiates, et milleks on vaja külavanemale märki, vaja oleks hoopis keppi, sest külavanemad vananevad, peale peaks kasvama noor põlvkond.

Külade kestmajäämises ei kaheldud, kuid mõttetera, mille president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval välja käis, on sobiv just Märjamaa vallale, kelle logol on maasikas tekstiga „Hea olla, isu tulla!": „Meie külad on nagu kaunid maasikaväljad ja meie inimesed nagu küpsed maasikad.

Aga mitte selleks, et meid nopitakse, viiakse Tallinnasse, Soome, Austraaliasse või mujale tõotatud maale, vaid selleks, et me siinsamas oma maasikavälul viljuksime ja küpseksime ning jagaks oma elutarkust ja siis ongi Eesti korras."

Varbola külavanem Maire Põhjala tegi ettepaneku järgmine külaliikumise tänupäev korraldada Varbolas, kus see ka 2006. aastal peeti. Tänupäeva vallapoolne eestvedaja Kirtsi Mau kiitis ettepaneku kohe heaks.