„On üpris tavapärane, et vägistamisasjades istung kinniseks kuulutatakse. Seda teeb kohus kas omal algatusel, kannatanu taotlusel või ka prokuröri taotlusel, kes samuti kannatanu huvide eest seisab. Ja tehakse seda kõlbluse kaitseks - keegi ei soovi, et tema suhtes toime andud sedalaadi kuriteo üksikasjad avaliku arutelu objektiks saaks või üldse avalikuks tuleks.

(Kriminaalmenetluse seadustiku §12) Lõikes 3 on märgitud isikud, kelle suhtes kohus võib teha erandi ja nad kinnisele istungile lubada. Nende isikute seas on süüdistatava lähedased, aga pole kannatanu lähedasi. Miks süüdistatava lähedasi võib saali lubada ja kannatanu omasid mitte, on küsimus seadusandjale. Võimalik, et sellel on mõni hea seletus, aga hetkel ma sellele ebavõrdsele kohtlemisele seletust ei leia," kommenteeris juhtumit Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp.

Justiitsministeeriumi teatas Delfile, et nendeni pole praktikas selliseid probleeme varem jõudnud.

"Küll aga saab öelda, et kannatanu ametlikul esindajal on õigus istungil osaleda. Esindaja võib olla ka kannatanu lähedane. Samuti toome välja, et justiitsministeeriumil on käsil kannatanute õiguste analüüsimine kriminaalmenetluses, mille tulemusena on planeeritud välja töötada 2014. aastal kriminaalmenetluse seadustiku muudatused kannatanute õiguste igakülgseks ja tõhusamaks tagamiseks. Seadustiku muutmise käigus analüüsime ka kriminaalmenetluse seadustiku § 12 - kohtuistungi avalikkuse piiramine, muutmise vajadust," ütles ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna.