„Esimeseks kõige olulisemaks ülesandeks on puhastada jõesäng, alates prahist, mis on kogunenud elektrijaamade paisude ette kuni vähemalt maanteesillani Kunda ja sadama vahel.

Puude ja kogu risu väljatoomine kaldale soodustab vee liikumist sängis, eriti talvisel külmal ajal, kui toimub peaaegu kogu sängi kinnikülmumine.

Teiseks tuleks kaaluda jõesängi süvendamist, eriti 100-150 meetrit ulatuses suvekohviku juures olevast sillast allpool." Lisaks jõe omapärale võib jõevee suur kõikumine olla tingitud erineval režiimil töötavast hüdroelektrijaamast. Selle vältimiseks tuleks jaama omanikega kokku leppida, et ei oleks suuri elektrijaama võimsuste muutusi talvisel ajal.

Jõe süvendamisega pole päri aga keskkonnaamet, teadupärast on Kunda jõgi lõheliste elupaigana kaitstav veekogu, mistõttu on jõe loomuliku sängi muutmine keelatud. Mäeinstituudi poolt tehtud eksperthinnagule vastas Keskkonnaameti keskkonnateenistuse juhtivspetsialist Tiiu Sizova aga järgmiselt:

 „Jõe puudest puhastamine on lubatud, kuna nii paraneb osaliselt ka lõheliste kudealade seisund, kuid osa lamapuitu tuleks siiski jätta voolusängi. Jõesängi süvendamine on keelatud. Süvendamine võiks kõne alla tulla üksnes siis kui pärast vette kukkunud puude eemaldamist pole olukord paranenud ning ohtu satub inimeste vara. Ent ka siin on vajalik enne veenduda, et jõe süvendamine ka soovitud efekti annab," tõdes Sizova. Tema sõnul oleks vaja enne läbi viia vee hüdroloogiline seire, saadud andmeid analüüsida ning siis tegutseda.

Kunda linnapea Riina Sooääre sõnul linnaeelarves 2012. aastal jõe puhastamiseks raha ei ole. „Proovime leida rahastust läbi Keskkonna Investeeringute Keskuse.

Kui meie projektitaotlus saab jaatava vastuse, hakkame töid teostama esimesel võimalusel järgmisel aastal. Seni aga tuleb teha tegutsemiskava selleks talveperioodiks kui ujutusoht tekkima peaks," lausus Sooäär. Konkreetsed tegevusplaanid peaksid paika saama kuu lõpuks.

Teine probleem Kunda jõel puudutab vana hüdroelektrijaama, täpsemalt selle paisu. Nimelt ei pääse lõhe paisust mööda ülesvoolu kudema. Vana pais nullib ära ka ülemise hüdroelektrijaama juurde rajatava kalalifti otstarbekuse.

Looduskaitsjad soovivad vana hüdroelektrijaama lammutamist, muinsuskaitsjate arvates ei tule selline variant aga kõne alla. Loodetavasti leitakse küsimusele lahendus, kus nii loodusmehed kui ka muinsuskaitsjad rahule jäävad.