Silmnähtavalt õnnelik Triinu Räim hoidis pea terve elu temaga koos olnud kaisulammast hellalt kaisus ja silitas ta pead ning vastuseks küsimusele, kas tal on ka hea meel, vaid noogutas häbelikult naeratades.

Täpselt sama õnnelikuna tundunud laevakaptenil Mihhail Moltšanovil jätkus see-eest juttu küll ja veel. Tema sõnul leidsid kaisulooma Kuressaare südalinnast kaks nende laeval töötavat noormeest, kes ei raatsinud seda tänavale vedelema jätta. Noormehed võtsid lamba laeva kaasa ning nagu töögraafik ette nägi, suundus laev peagi Saksamaale Wismari sadamasse, kaisulammas kaptenisillal.

Triinu isa Riho Räim selgitas lisaks, et tütar kaotas oma lemmiklamba ühel päeval linnas käies. Mindi küll seda uuesti otsima Rae toidukaupluse juurde, kus mänguloom kadunuks oli jäänud, kuid tulemusteta. Astuti sisse ka Pritsumajja, et küsida, ega lammast ehk sinna pole toodud, kuid teenindajad ei osanud samuti aidata.

Kurioossel kombel viibis kaisulammas tegelikult täpselt samal ajal, kui seda Pritsumajas otsimas käidi, sealsamas pubis. Nimelt olid Vodla 2 pardal töötavad noormehed seal parasjagu lõunat söömas, leitud lammas kotis. Kuna nad aga eesti keelt ei valda, ei saanud nad ka aru, et tüdruk oli söögikohas oma lemmikut otsimas.

See, kuidas tüdruku isa lamba leidjatest kuulis, oli puhas juhus. Et lammast oli nähtud kõnealuste noormeeste käes, kuulis Riho Räim lähemalt Saaremaa Sadama kapteni Jüri Grišini käest. Räim palus Grišinil laevameeskonnaga ühendust võtta ja lammast tagasi küsida.

Läinud reedel saadi laeva kapteni Moltšanoviga ühendust ning juba samal õhtul saatis viimane Räimele pildi kaptenisillal kommipakil istuvast kaisulambast. Riho Räim tõdes, et Triinul on kodus kaisulambaid veel, kuid just kõnealune on talle kõige südamelähedasem. Nimelt on see tüdrukust vaid napilt kaheksa kuud noorem.

“Peaaegu sama vana, sest Triinu oli kaheksakuune, kui tema esimestel jõuludel jõuluvana talle selle tõi,” tähendas isa. Riho Räime sõnul on laps ja lammas sest ajast saati lahutamatud olnud. Päris väiksena rippus lammas tüdrukul isegi paelaga kaelas, et ta kaduma ei läheks. “Paljud asjad võivad tal kaasas olla, aga lammas peab alati olema!” tõdes tüdruku isa.

Kõige naljakam oli Riho Räime sõnul kogu loo juures see, et kui Triinu oli pärast lamba kaotust oma peatäied ära nutnud, tõdes ta rahunedes, et ju lammas läks lihtsalt ajutiselt seiklema. “Sellest, et lammas tõesti seiklemas oli, ei teadnud ta siis veel midagi.”