Foto: Aive Mõttus

Märtsi eelviimasel päeval oli Otto jälle kolamas, aga see ei olnud tema päev. Üsna vallamaja juures, enamvähem ülekäiguraja lähedal, sai loom möödasõitvalt autolt löögi. Ikka kohe hullusti, tagakäpp puhta puru ja liikuda ei saanud. Vallamaja aknast oli see kõik näha. Lemmikloomadega tegelev ametnik Elina asus asja kallale, aga kuna velskripaberit tal ju pole, helistas loomade hoiupaika, sest nii näeb tavapärane menetluskäik ette. Vallal on nendega leping, seal võetakse hulkuvad ja viga saanud loomad vastu ning toimetatakse nende elukestega edasi. Läbi valla Facebooki lehe püüti omanikku leida, ka kohalikud elasid kassi saatusele murega kaasa. Isegi nädalapäevad hiljem tuli ühelt sauevallakalt kiri, et hing ei saa rahu, kuidas Ottoga ikka on...

Laagri elanikud olid õnnetud ja pöördusid abi saamiseks ka Eestimaa Loomakaitse Liidu poole. Selle esinumber Heiki Valner põrutas vallamajja kohale ja hirmutas oma otsekohese oleku ja käreda sõnaga noorukese amentniku puhta ära. Valner ju teada-tuntud loomakaitsja, kes nõrgemate eest hea seismisel risti ette ei löö. Esimene ehmatus möödas, pöörduti koos loomade varjupaika ja nõutati Otto sealt tagasi. Loomakaitsja Valner nimelt oli veendunud, et Eestimaa Loomakaitse Liidu abiga tehakse Ottole vajalik operatsioon kiiremini ja paremini.

Ja operatsiooni vajas kass tõesti. Loom tegi vaid kurgust tulevat kaeblikku häält ja röntgen näitas, et lisaks sääreluule oli ka vaagen pihta saanud ja kassi kõhus veel üht-teist segamini. Loomade kiirabikliinikus pusiti kass lõpuks korda ja Otto elas lõikused kenasti üle, aga ega see odav lõbu ei olnud. Ravikulude summaks oli ligi 900 eurot ja et selle eest tasuda, kuulutas liit välja korjanduse. Ja mis selgus – Otto lugu läks inimestele nii hullusti korda, et kokku annetas 105 inimest veidi üle 1800 euro. Nii et Otto ravikulud said kaetud ja jätkus veel teistele hädas loomadelegi. Valner küll natuke pahandas, et algul lubati ju Saue vallamajast kah rahalist abi, aga tulemata see jäigi. Õhinas loomakaitsja pidi tegelikult ise vallaga ühendust võtma, sest ega vallamajast saa raha niisama välja anda, aga viletsa rahaküsijana pole ta seda tänini teinud ja nii see asi on jäänud.

Au tuleb Valnerile sellegipoolest anda, sest tema utsitusel leidis Otto omale paranemise ajaks hoiukodud. Algul Küllikese juures Lasnamäel, siis Kaiu juures Õismäel. Need on sellised inimesed, kes täitsa isetust kaastundest neid ulapeal olevaid ja peremehetuid loomakesi ajutiselt enda koju võtavad. Korra tekkis võimalus, et Otto Kaiu juurde jääbki, aga instinktid lõid välja. Ottot kiskus õue, istus tunde aknalaual ja vaatas nukralt. Otsustati, et Otto peaks ikka maale elama saama, kuskile, kus suuri teid ei ole ja kassiisand saab ohutult oma kassiasju ajamas käia.

Tänaseks ongi Otto oma päriskoju jõudnud. Läänemaale Ranna rantšosse, kus perenaine Ande lubas paljukannatanud Ottokat armastada kuni elupäevade lõpuni. Enne, muide, käidi Ottoga veel korra Laagrist läbi ja jäeti kassi pärast iseäranis palju muret üles näidanud naistega kenasti hüvasti. Uue omaniku Ande sõnul võttis Otto kodu kiiresti omaks, nüüd magab juba kaisus ja meeleolu on hea. Tervislik seisund on siiski veel hell ja õue ei lasta, aga Otto juba urgitseb käpaga välisukse juures, ootus silmades. Ise lonkab alles.

Aga küll ta ükspäev jälle seiklema saab. Igatahes pole vaja Otto pärast enam muretseda. Tal on nüüd kodu ja oma inimesed.


Heiki Valner: Loomakaitse liit on senini kogunud annetusi ainult juhtumipõhiselt. Otto kannatused läksid inimestele kõige rohkem korda ning tema tarbeks laekus ka kõige suurem summa. Nende annetustega ongi nii, et mõned loomad inimestele meeldivad, teised aga mitte. Näiteks Ida-Virumaalt pärit vigastatud kasside raviks laekus ainult 223 eurot ja tõtt-öelda jääb liit viimaste arvete tasumisega nüüd jänni ning ilmselt tuleb abipalvet raha annetada taas korrata.

Eestimaa Loomakaitse Liit EE742200221052074915 (Swedbank) EE441010220252652225 (SEB) Selgitusse palume märkida „Liiklusõnnetustes viga saanud loomade ravimiseks“.