Eesti Foto: Tanel Meos

Lääne-Eesti turismile oli läinud aasta edukas. Võrreldes aasta varasemaga suurenes majutatud turistide hulk seitse protsenti ja ööbinud turistide arv kolm ja pool protsenti. Turismiedendajatele, ja seda mitte ainult Lääne-Eestis, vaid kõikjal riigis, teeb eriliselt heameelt see, et suurenenud on siseturism. Ka välisturiste on varasemast rohkem, kuid natuke on vähenenud nende siin veedetud ööde arv.

"Põhjuseid võib olla mitu," ütles mittetulundusühingu Lääne-Eesti Turism juhataja Anneli Haabu Vikerraadiole. "Kogu Euroopas on vähenenud ööbimiste arv. Inimesed on vähem kuskil sihtkohas. Pigem tehakse kiireid reise ja kohapeal ollakse vähem. Teine, mis konkreetselt Eestit kindlasti puudutab, on lennuliinide ühendus ja transpordiühendused. See on sulaselge märk sellest, kui mingid numbrid vähenevad. Siin ei ole süüd ei Läänemaal ega Tallinnal või üksikul maakonnal, vaid see on tervik. Me teame kõik, mis lennuühendustes on viimasel ajal toimunud."

Kui eelmisel aastal Lääne-Eestit külastanud turiste rahvuste järgi võrrelda, siis meie levinumaid külalisi, soomlasi, käis Eestis aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti rohkem. Tõus pole küll suur, kuid kui arvestada, et enamik soomlasi on Eestis käinud, siis peavad turismiedendajad seda heaks märgiks, et põhjanaabrid pole huvi Eesti vastu kaotanud.

"Ka soomlaste hulgas on kogu aeg vaja leida neid uusi sihtgruppe, et miks ta jälle peaks uuesti tulema," rääkis Haabu. "Kui suur osakaal on lõõgastusturismil, et kes siis järgmisena peaks tulema. Kas need on vanavanemad oma lastega või pigem jalgrattaturistid. Teine pool, et lätlaste osakaal on tõusnud, venelaste osakaal on tõusnud, Leedu, Poola, ja mis on tõesti langenud, on Suurbritannia ja Saksamaa."

Kuidas rootslastega lood on?

"Rootslastega on lood väga hästi, eriti Pärnumaal ja Läänemaal," lausus Haabu. "Tervikuna on rootslaste arv kasvanud Lääne-Eestis 10 protsenti ja ööbimiste arv üle 16 protsendi. See on hästi hea, tugev number. Kogu aeg on üle Eesti olnud alati mure nende rootslastega. Ühtpidi meile nii lähedal olev rahvas ja kuidagi on need sidemed ajaloolised ja nii edasi, aga millegipärast ikkagi nende kasv ja tulemine ei lähe sellise suure hooga, nagu tegelikult tahaks. On selline omamoodi turg ja teada on ka see, et spaad ju teevad väga tugevat tööd Rootsi turul, aga need edusammud ei ole teps mitte kiired tulema."

Turistide hulk on oluline, aga veelgi olulisem on see, kui palju nad raha kulutavad ja meie majandust aitavad. Eesti Panga ja Statistikaameti andmeil suurenes turistide majutusteenusele kulutatud raha hulk igas maakonnas keskmiselt kaheksa protsenti. Lääne-Eestis oli summaks ligi 34 miljonit eurot.

"Sinna juurde tuleb toitlustus, sinna juurde tulevad vaatamisväärsused, kultuurisündmused, spordisündmused, transport. Ja kui nüüd jälgida neid andmeid, mis Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib 2013, siis otsesed turismitulud Eestisse peaks olema kuskil 600 miljonit eurot," rääkis Haabu.