Lääne-Viru maavalitsus

Õppereis leidis aset maavalitsuse eestvedamisel projekti „Avaliku sektori roll ettevõtluskeskkonna arendamisel" raames ning Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine" toel.

Reisi eesmärk oli tutvuda põhjanaabrite näidetega, kuidas kohalikku ja piirkondlikku arengut kohalike, piirkondlike ning riiklike esinduste ja organisatsioonide koostöö abil suunata.

Ühine õppereis just maavalitsuse, omavalitsuste ja arenduskeskuse töötajatega kandis ka eesmärki, et omavaheline koostöö Lääne-Virumaal oleks veelgi sihipärasem ning et valitseks ühine arusaam probleemide ja väljakutsete lahendamise võimalustest. Sama Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatava projekti „Avaliku sektori roll ettevõtluskeskkonna arendamisel" raames leidis möödunud aastal aset õppereis teise Lääne-Viru sõpruspiirkonda Kuopiosse Soomes.

Lääne-Viru omavalitsuste liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi rääkis õppereisist: „Palju nägime omaalgatuslikke projekte ning kuidas kujundavad need ettevõtluskeskkonda konkreetses piirkonnas. Samuti oli häid näiteid ettevõtlusesest erasektori ja avaliku sektori koostöös nagu seda oli Sorlandsbadet veekeskus." Ta avaldas arvamust, et ideid, mida üle võtta ja ka Eestis kasutada, sai Vest-Agderist pea igast valdkonnast. „Näiteks hoonete rajamisel, olgu selleks siis projekteerimise kui ka kasutustõhususe pool. Sarnaste stažeerimisprogrammide korraldamine on vajalik, kuna kogemuste ja teadmiste jagamine mistahes riikides ja mistahes valdkondades annavad mõlemale poolele kindlasti häid ideid ja kogemusi," võttis Sven Hõbemägi reisi kokku.
Tangeni keskkoolis Kristiansandis
Lääne-Viru maavalitsus

Ettevõtluskeskkonna arendamise võimalustest pakkus hea näite Vennesla vald, mis on kasvanud tööstuspiirkonnast eraettevõtete kogumiks. Kohalikud ise ütlevad, et Vennesla on kommuun, kus riik areneb edasi. Valla prioriteedid on arendada tööstust, käsitööd, kaubandust ja teenindust. Vennesla piirkonnas on küll minimaalne töötus, ent miinuseks seejuures liiga suur arv poole kohaga töökohti. Oluliseks peetakse alustavate ettevõtete aitamist. Lähtutatakse põhimõttest, et eraisikud suudavad ettevõtteid paremini juhtida kui vald. Just Venneslas väljaöeldud põhimõte mõelda eelkõige sellele, kuidas inimesed antud keskkonnas elavad ning kuidas panustada haridusse ja piirkonna arendamisse paistis silma kogu visiidi jooksul külastatud asutustes.

Vennesla on uhke oma raamatukogu üle, millest on kujundatud kultuurikeskus. Kusjuures kultuurikeskusesse investeerimist motiveeris muuhulgas asjaolu, et piirkonnas on palju häid muusikuid.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ja stažeerimisprojekti juht Mati Jõgi rääkis ka Vest-Agderi väljakutsetest: „Üha rohkem super ja hüper olev Lõuna-Norra suurim kaubanduskeskus Vest-Agderi maakonnakeskuse Kristiansandi lähistel on murelikuks muutnud just Vennesla kui kaubanduskeskusele lähedase omavalitsuse kaubandusettevõtete omanikud ja ka vallavalitsuse. Üha rohkem kliente kipub „kõik-ühest-kohast-ja-soodsalt" kaubanduskeskusesse minema ja see jätab väiksemad kauplejad raskustesse, mis omakorda lõpeb ärist loobumisega ja tühjade vitriinakendega mõne linnakese keskel. Tuttav suundumus ju meilegi." See on pannud aga Vennesla kohalikud kaupmehed koonduma, et mitte lihtsalt protestides peaaegu paratamatut voogu peatada, vaid koostöös püüda pakkuda oma klientidele seda sama, mida hüpermarketid teevad ehk laia valikut ja soodsamat hinda, samas jääda oma äritegevusega kohta,  kus aastakümneid tegutsetud. Ja kohalik omavalitsus toetab ja lööb kaasa ühisideede väljatöötamisel.

Vest-Agderi  stažeerimisreisi  üheks üldiseks märksõnaks võiks nimetada ettevõtlikkuse arendamist läbi üldhariduse, läbi noorte huvitegevuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni, avaliku ja erasektori koostöö.

Tuhande õpilasega Tangeni keskkool oma uue koolihoonega Kristiansandi kesklinnas avaldas delegatsioonile muljet. Haljala vallavanem Leo Aadel tõi välja: „Tangeni keskkool kinnitas veelkord veendumust, et uue intelligentse koolihoone ehitamine kaalub kordades üle vana koolihoone rekonstrueerimise. Hästi läbimõeldud ja loodud õpikeskkond vaid soodustab õpilaste ja õpetajate koostööd konkurentsivõime ja parimate tulemuste saavutamisel." Norras on gümnaasiumiõppes  12 riiklikku õppeprogrammi, millest koolid valivad endale sobivad - neist 3 õppekava ülikooli ettevalmistuseks ja 9 kombineeritud kutseõppega. Kui  10-15 aastat tagasi olid õppekavad eraldi, on nüüdseks pea kõik Norras kombineeritud. Tangenis saab kõrghariduse omandamiseks ettevalmistaval õppekaval tudeerida näiteks kommunikatsiooni, fotograafiat, graafikat, kutseõppes aga õppida puusepaks, maalriks, plekksepaks. Kutseõppe õpilased on II õppeaastal suure osa õppeaastast objekidel praktikal. „Igal ajahetkel on üle 100 õpilase ehitusobjektidel, mis teeb minust lisaks koolidirektorile ka ühe suurima ehitusettevõtte juhi," rääkis Tangeni keskkooli direktor. Igal aastal toimuvad ka kooli projektireisid Lõuna-Sudaani, kus viie õpilase kaupa abistatakse kutsekooli ehitusel. Kool ja maakonnavalitsus on koostöös loonud digimaterjalide baasi NDLA, mis on olnud EPSA (European Public Sector Award) auhinna kandidaat.

„Huvitav oli kuulata meile analoogse asutuse ettevõtluskeskuse EVA tegevusi ettevõtlusega alustajate nõustamisel ja toetamisel, meil täidab analoogset ülesannet Lääne-Viru Arenduskeskus," rääkis Sven Hõbemägi. Ettevõtluskeskus tutvustas oma tegevuspõhimõtteid ja suundi. EVA on ettevõtluse alustamise osas Norra tipus. Tehtud analüüsi kohaselt on iga kulutatud Norra krooni kohta loodud 30-40 krooni. „Norralased teavad, et nafta ja gaas saavad ükskord otsa ja siis peame teadma ise, kuidas väärtust luua," kõlas arvamus EVA-s.

Lääne-Viru maavalitsus
Vest-Agderi maakonnavalitsuse juht Terje Damman, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Mihkel Juhkami, Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, Haljala vallavanem Leo Aadel, Tapa vallavanem Alari Kirt and Marnardali vallavanem Helge Sandåker. Foto autor: Lars Rekaa, Lindesnes

Lääne-Virumaal pööratakse järjest enam tähelepanu ettevõtlikkuse soodustamisele võimalikult varases eas, olgu näideteks maavalitsuse ja arenduskeskuse kootöös veetav ettevõtliku hariduse programm või projekt Ettevõtlusteater, kus maavalitsus samuti partnerina kaasatud on. Õigest suunast annab tõestust ka Norra veendumus ettevõtlikkuse arendamise olulisusest juba algkoolist alates. Ettevõtluse alaseid koolitusi saavad Vest-Agderis nii õpetajad ise kui õpilased alg-, põhi-, kesk- ja kõrgkoolides. Õpilasfirmad, näiteks toitlusalased üliõpilasettevõtted, peavad olema registreeritud. Kui omanikud on alaealised, siis vastutab juhendaja, täisealised kannavad ise vastutust. Ühe aasta tohib õpilasfirma tegutseda ilma makse maksmata, teenides aastas kuni 140000 Norra krooni.

Üldmulje jäi, et Norras on suudetud välja töötada just tugevaid võrgustikke. Lõuna-Norra teaduspark asub ülikooli lähedal, et realiseerida ülikoolist tulevaid ideid, moodustades omakorda tugeva pädevusvõrgustiku. Erinevaid kursuseid korraldatakse ülikooli ja omavalitsuste koostöös.

Hea näide mõtlemisest pikemas perspektiivis oli huvihariduse tänavaakadeemia, kus on välja arvestatud, kui palju õigele rajale tagasi suunatud noor ühiskonnale tulevikus kasu toodab - arvestuslikult ca 207000 Norra krooni inimese kohta. Mida selleks vaja teha on? Oluline on aidata noortel selgusele jõuda oma huvides, plaanides, ambitsioonides, luues seega platvormi tulevikuala valikuks ja inimese tööellu kaasamiseks.  Tänavaakadeemia (Gateakademiet) koostööpartnerid on tööturuamet ja maakonnavalitsus. Aastas läbivad akadeemias individuaalse õppekava alusel õpingud 35-40 õpilast - iga päev 3,5 tundi, nädalas 17,5 tundi. Valik on lai, võimalused on loodud nii muusika, draama, disaini kui palju muu õppimiseks.

Nordberg Fort, mis on Vest-Agderi maakonnavalitsuse poolt hallatav muuseum ja mis käsitleb II maailmasõja aegset perioodi selles Lõuna-Norra osas, on oma tegevuse, ürituste ja programmidega andnud võimaluse sinna juurde tekkida toitlustust ja majutust pakuvatel ettevõtetel. Kõrval on aga parasjagu käsil erainitsiatiivil siserulapargi ehitamine, mõeldes nendele lastele ja noortele, kes läbivad muuseumi juures erinevaid õppeprogramme ja -laagreid ning kes saavad tulevikus rulatrikke tehes aktiivselt vaba aega veeta.

Tapa vallavanema Alari Kirdi hinnangul oli huvitav visiidil tutvustatud veekeskuse-spaa ehitamiseks välja töötatud haldus- ja rahastamismudel väga laiapõhjalise paketina. Tamsalu sõpruslinnas Lyngdalis avati 2007. aastal era- ja avaliku sektori koostööna ainulaadne Sorlandsbadet veekeskus, millesse on panustanud ka kohalikud ettevõtted nii töö kui kaupadega, mis omakorda tekitas kohalikes omanikutunnet. Üks piirkonna hotell andis lausa garantii maksta  10 aastat kinni veekeskuse võimalik tegevuskahjum.  Siiani pole olnud selleks tarvidust, veekeskuse käive on hoopis  igal aastal kasvanud. „Ma ei tea, kas meie avalik sektor oleks valmis selliseks koostööks. Sellest oleks õppida," tõdes ta. Samas oli avaliku sektori aparaat tema hinnangul ülepaisutatud. Näitena tõi ta, et 2000 elanikuga omavalitsuses oli 600 inimest valla palgal.

Sõpruspiirkonnad Tamsalu ja Lyngdal avaldasid omakorda soovi arendada aktiivsemalt koostööd ja vahetada kontakte noorte ja erialagruppide vahel.

Projektijuht Mati Jõgi hindas projekti jätkusuutlikuks. Ta tõi välja, et tänu Euroopa Sotsiaalfondile aset leidnud õppereisid Kuopiosse ja Vest-Agderisse on maakonna tasandi tegevustele nagu investorteeninduse süsteemi arendamine ja ettevõtlusalade turundamine, ettevõtlikkuse arendamine üldhariduskoolides andnud ühtlasema toetuse oma jätkutegevusteks. „Kuna mõlema stažeerimisreisi puhul oli tegemist sõpruspiirkondadega, siis andis see ka aluse jätkutegevuste aruteluks meie piirkondade vahel," rääkis Mati Jõgi.
Lääne-Viru maavalitsus