Otsin üles vallavanema Haldo ja uurin, miks midagi sellist nüüd vaja teha on: "Viimsi Vallavalitsus ja Iisraeli linn Ramat Yishay sõlmisid sõpruslepingu 2012. aastal. Lepingujärgsel arutelul tegi sealne linnapea Ben Offer Eliezer ettepaneku, et meie Viimsi Muusikakooli orkester oleks nende külaliseks aasta pärast, kui tähistatakse Iisraeli riigi sünniaastapäeva. Mõte tundus utoopiline, vald poleks üksi seda suutnud, kuid tänu toetajatele: AS Viimsi Spaa, AS Milstrand ning ühele heale inimesele suutsime koos lapsevanematega jõuda tänasesse hommikusse ja küllap jõuame kohale ka. Küll Enno hoolitseb selle eest."

Enno on murelik veel siiski, kui delegatsioon on edukalt läbinud tunnise kontrolli lennujaamas ja bussiga sihtkohta jõudnud. Kuigi kõik pillid on terved, valutab mõnel lapsel reisist kurk ja teine hoiab närviliselt sõbrannal käest, kui vastuvõtjad lapsed peredesse jagavad.

Enno muutub väga rõõmsaks, kui lapsed järgmisel hommikul meid oma muljetega üle külvavad. Mõnes majas olevat neli arvutit, teises elektrilised kardinad, kusagil 16 jänest ja jalgpalli saavat ka mängida. Proovi kuulab ka linnapea Ben, kes Iisraeli hümni järel dirigent Otti embab ja oma kätt näitab - tal on kananahk, kuigi sooja on üle 20 kraadi. Veidi aja pärast on Ben end veidi kogunud: "Ma teadsin, et me teeme lapsi siia tuues õiget asja, kuid et see nii imeline on, poleks ma ise ka uskunud."

Kuni lapsed valmistusid esinema Iisraeli aasta tähtsaimal päeval, külastas vallavalitsuse delegatsioon kõiki (kahte) kooli. Vaatasime klassiruume, koolikompleksi, arutasime hariduselu argimuresid.

Olime kutsutud ka lasteaedade ja esmaklasside isamaa sünnipäeva hommikuile. Seda suurt pidu vaadates mõistsid, kus kodumaa-armastuse seeme idanema pannakse.

Spordisaali põrandal olid lasteaiati mudilased, sõjaväelased ühinesid ühel hetkel nendega. Tribüünidel istujad poetasid otsustavatel hetkedel paar pisarat, öeldes: "Ah ma mäletan, kui ma ise seal all olin ja millised tunded siis mu hinges olid. Nüüd on seal minu lapsed, nemad jätkavad meie alustatut."

Sellest saab alguse riigi ja inimese vaheline leping, mida ei rikuta kunagi. Õhtul oligi mälestustseremoonia, kus täielikus harduses ja vaikuses mälestati kõiki 17 Iisraeli riigi eest hukkunud sõdurit, kes olid elanud Ramat Yishays. Igast üksikust kõneldi ja tema auks süüdati küünal. Ramat Yishay pidas lepingut ka 56 aastat tagasi sõjas hukkunud sõdurile.

Veel külastasime unikaalset sõjaväe lennundusnäitust - olime aukülalised ja jalutasime seal tühjuses, kuigi kohalikud ootasid võimalust lennukeid näha kümnete kilomeetrite pikkuses järjekorras. VIP külalistest said tippesinejad paari tuhande inimese ees, kes olid kogunenud sünnipäevapeole.

Ramat Yishais elavast 7000 inimesest oli kindlasti kohal peaaegu pool, aga kõige kirglikum seltskond seisis lava ees, neis tundsin ma ära lapsi majutavad pered. We love you Estonians! kostus katkematu kisana. Kui Laur trompetisoologa alustas, siis märkasin, kuidas teda majutava pere 10aastane poeg Jordan käte värisedes pilti tegi. Ja vapra poisina hoidis ta pisaraid tagasi. Mida mõned kohalikud tüdrukud küll teha ei suutnud. Sõprus oli kasvanud päriselt ja suureks, mitte ametnike paberile panduks, vaid toimivaks.

Pärast kontserti surus Ben Offer muusikakooli direktori Urvi kätt: "Teie orkesti esinemine oli väga paljudele esimene kokkupuude tõsise muusikaga. TEIE olite suure sõnumi toojad, nii oma maa kui muusika suhtes."

Kaks päeva pärast seda, kui väikese tšellomängija Lii andmetel "maailma suurim ilutulestik" oli taevasse lahvatanud ja meie vahepeal näinud paljusid Iisraeli pühasid paiku, asusime koduteele.

Nutsid jääjad ja lahkujad. Kui lennujaama kolmetunnine turvakontroll, kus iga last eraldi küsitleti ja kõiki pille täiendavalt uuriti, läbi sai, siis istusime isa Ennoga keset meie valvata jäetud pillimerd, kuni lapsed kojusõiduks komme ostsid.

Sõnadeta saime aru, et see kõik oli üks teostunud väärt unistus. Mida suurem on su sõpruskond, seda õnnelikum sa oled. Viimsi võib väga õnnelik olla ja juba aasta pärast oodata ramatysihailasi laulupeole ja sellele järgnevasse laagrisse Viimsi saartel.

Elo Selirand

Võõrustajad ja külalised ühispildil. Teises reas paremalt viies giid Guy Seroussi, Henn Rebane, Ramat- Yishay välissuhete juht Sigalit Barazani ning linnapea Ben Offer Eliezer.

Viimsi Muusikakooli orkester Iisraelis

Viimsi vald ja Iisraeli linn Ramat Yishai on alates 2012. aastast ametlikes sõprussuhetes. Tallinna Sünagoogis sõlmitud koostööleping hõlmab ka kultuurivahetuse projekte.

Iisraeli pool pidas väga oluliseks edendada eelkõige inimeste vahelisi, eelkõige laste ja noorte sõprussidemeid ja vahetuid kontakte. Ramat Yishai linnavalitsus kutsus Viimsi Muusikakooli orkestri esinema Iisraeli Ramat Yishaisse Iisraeli riigi iseseisvuspäeva kontserdile, mida tähistati 2013. aasta 15. aprillil. Emotsionaalselt eriliseks sündmuseks sai vabas õhkkonnas peetud orkestri teine esinemine 17. aprillil, kus laval musitseerisid akordioniduetina Viimsi Muusikakooli akordioniõpetaja, eesti üks parimaid akordioniste Henn Rebane ja Ramat Yishai linnapea Ben Eliezer Offer.

Viimsi Muusikakooli Orkester ei olnud välisreisil sugugi esimest korda. Orkester on kolmel korral võõrsil esinenud: 2004. a Malmös-Kopenhagenis, 2007. a Budapestis ning 2009. a Linzis (Austrias) Euroopa Noorte Muusikafestivalil.

Lisaks on esinetud kahel korral Soomes - Lohjas ning Ylivieskas. Kindlasti oli seekordne kontsertreis aga senikogetutest kõige kaugem, põnevam ja ka tundmatum, sest seekord viis tee Euroopast välja "Pühale maale" Lähis-Idas, mis on osa euroopa ajaloost ja kultuurist, kus saavad kokku juudi kultuur, kristlus ja islam ehk araabia kultuur.

Orkestri koosseisus osales kokku 32 inimest, neist 24 õpilast ning 8 õpetajat - sopransaksof Maret Melesk, viiulid Marylis-Mirjam Kurg ja Tuuliki Laane, tšello Kalev Vaidla, klaver Kaisa Laasik ja juba nimetatud Henn Rebane akordionil. Seekordsel reisil olid orkestri liikmed (õpilased) seni välisreisidel osalenutest pretsedenditult kõige nooremad.

Ometi olid kõik väga vahvad ja lahedad reisikaaslased, suhtusid väga tõsiselt ja professionaalselt orkestri proovidesse ja esinemistesse, mis vahel huvitavate ja tihti ka väsitavate reiside ajal kipuvad natuke tahaplaanile jääma. Orkestri programmis oli valdavalt eesti ja iisraeli muusika. Väga hästi võeti vastu muusikakooli vilistlase Laur Kelleri esitatud trompetisoolo orkestri saatel (Jacob de Haani "Benedictus"), mida teisel esinemisel koguni korrata tuli! Laur Keller õpib täna Tallinna Muusikakeskkoolis professor Aavo Otsa juures trompeti erialal. Orkestris tegi vilistlasena kaasa ka Kersti Kalbus, kes jätkab õpinguid flöödi erialal G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis õpetaja Tarmo Johannese juures.

Henn Rebane tõi Iisraeli kaasa ehedat eesti hõngu ja esitas eesti lõõtspillilugusid päris eesti lõõtspillil. Väga kosutav oli kuulata lõõtspillimuusikat Tel-Avivi - ühe maailma suurima lennujaama aatriumis tagasilendu oodates: algul mõtlesin, et vahi kui vahva, et suures rahvusvahelises lennujaamas eesti lõõtspillimuusikat (kõlaritest) lastakse. See oli väga suur ruum ja ma ei näinud kohe, et see oli Henn, kes istus kasti otsas ja pillimänguga rõõmsalt aega parajaks tegi. Igal juhul kostus see mõnusalt ja (meile) nii koduselt igasse saali nurka.

Iisraeli muusika kogemustest: kindlasti jääb meile alatiseks meelde eriline tunne, kui mängisime Hatikvat - Iisraeli hümni. Põnev oli tutvust teha Ida-Euroopa juudikultuuri ehk jidiši pärandist pärit Klezmer muusikaga, kus ideaalis on vaja osata väga virtuoosset pillikäsitlust.

Need on lood, mis tihti algavad mõtlikult ja aeglaselt, aga mida edasi lõpu poole, seda rajumaks tempod lähevad. Meie võtsime endale jõukohased tempod - veel mitte nii kiired kui suurtel meistritel. Kord aga saavad meistriteks ka meie noored pillimängijad! Orkestri Iisraeli-reisi toetasid orkestriliikmete lapsevanemad, Eesti Kultuurkapital ning Viimsi vald.


Ott Kask
Viimsi valla kultuuri- ja spordiameti juhataja ja Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent