Laskem endal rõõmu tunda
Meie isetegevuslasi jätkus ka tänavu esinema lisaks kohalikele pidudele mujalegi – meeste tantsupäevale „Elementaalne“ Rakverre, Saaremaale ja Lohusuusse, Jõhvi, kooride festivalile Portugali, koos naabervalla tantsijatega käisid rahvamuusikud Oonurme laulupäeval ja festivalil Austrias. Regilauljad astusid üles pärimuskultuurifestivalil Baltica „Estonia“ kontserdisaalis ja Mardilaadal Saku Suurhallis ning noortekollektiiv Retro Speaking Fast sai au osaliseks esineda koos Tanja Mihhailovaga. Kohalik ülipopulaarne lauluvõistlus „Viisiratas“ pakkus tänavu taas head taset ja toredaid üllatusi. Pidasime külalaata, sedakorda juba kuuendat korda. Iisakus said kokku nii pritsimehed kui noored bändimehed. Peeti koerte päeva ja sugulaste kokkutulekuid. Korraldati matku, väljasõite ja õppepäevi. Saime osa külaliste poolt pakutud filmidest, kontsertidest ja teatrietendustest. 20. augustil kogesime midagi hoopis erilist ja innovaatilist – laulsime end ühte koos kogu eesti rahvaga. Sünnipäevapidusid pidasid muuseum ja rahvamaja. Üllitati dokfilmnoortebändidest ja mitu raamatut kohalikust kultuuriloost. Tänati Aasta Tegijaid. Ka Valla Aukodanike nimekiri sai täiendust ja ilusatel koduõuedel lehvivad tunnustusena peaministri kingitud mastivimplid.
Nimekiri olnust pole kaugeltki täiuslik. Kindlasti leidub neid, kes on mööduva aastaga igati rahul kui neid, kes ei mäleta muud kui rookimata lund, kaotatud tööd ja kallinevaid hindu. Ja päris kindlasti on neidki piisavalt, kelle arvates ei toimugi Iisakus mitte midagi. Kuskile pole minna ega midagi teha. Võib-olla tasuks hädaldamise asemel vaadata peeglisse – kas ma ise üldse tahangi kuskil kaasa lüüa või millestki osa saada? Kas ma suudan millestki rõõmu tunda? Pidu on teatavasti võimalik ju ainult meis enestes. Soovin, et algaval aastal leiaksime endas üles selle väikese ja toreda peotunde, mis lubab meil nautida kõike ilusat, mida meie väikese armsa Iisaku kultuurielu kindlasti edaspidigi pakub.
