Lasteaia maja valmimisest möödub 25 aastat
Tollal toodi lapsed ju lasteaeda palju nooremana kui praegu. 1968. a avas lasteaia ka Alutaguse metsamajand. Lasteaiakohti nappis sellegipoolest, ka hooned ei olnud lasteaiaks kõige sobilikumad.
Lõpuks otsustati ehitada Iisakusse uus hoone ja lasteaiad ühendada. Esialgu tekitas valitud asukoht palju vaidlusi. Ehituskultuurgi oli sel ajal üpris madal ja ehitusmaterjalid viletsavõitu. Sovhoosi ehitusinsener Tõnis Tamm ja lasteaia juhataja Aino Puhidinskaja pidid hoolega jälgima, et projektist kinni peetaks. 1986. a kolitigi vastvalminud ruumikasse majja. Avapidustusteks valmistuti hoolega ja viimasel ööl enne seda ei saanud personalist vist õieti keegi sõba silmale. Sisustati rühmatubasid, viimistleti stende ja kaeti peolauda. Tolleaegsetest töötajatest on tänaseni ametis Asta Talviste, Ene Roosimägi, Riina Karri ja Endla Tarum. Lasteaed hakkas kandma nime Kurekell. Nime leidmiseks kuulutati välja konkurss ja selle võitis tolleaegne noor kasvataja Heli Säär.
Uues majas avati 6 rühma, millest üks tegutses ööpäevasena, lasteaias käis 100 last. Lasteaed kuulus küll endiselt Iisaku sovhoosile, kuid vastu võeti kõik Iisaku ja lähiümbruse lapsed.
1990. a kujunes lasteaiale keeruliseks – sovhoosi likvideerimine, majanduslikud raskused ja laste arvu vähenemine põhjustasid töötajate koondamise ning lasteaiahoone pooltühjaks jäämise. Kuna lasteaiamaks kujunes tunduvalt suuremaks, kui oldi seni harjutud, jätsid mitmed vanemad oma lapsed koju. Leidus neidki, kes arvasid, et enam polegi lasteaeda Iisakusse vaja. Lasteaia järelejäänud töötajad pingutasid palju, et lasteaed edasi tegutseks.
1991. a sai lasteaed Iisaku valla allasutuseks. Hoone vabadesse ruumidesse asus 1995. a Iisaku vallavalitsus. Enne seda olid lühikest aega olnud majas kunstide kooli tantsuklass ja kunstiklass ning külaraamatukogu, mis koliti ümber koolimajja. Tasapisi hakkas laste arv lasteaias tõusma. 2002-2009. a. kevadeni tegutses lasteaias neli rühma, ruumipuuduse tõttu asus koolirühm koolimajas. Seoses laste arvu langusega on 2009. a sügisest alates lasteaed ajutiselt kolmerühmaline, neist üks sõime- ja kaks aiarühma lastele vanuses 1,5 – 7.a. Hetkel on majas kasvandikke 45, 4 sõimelast on järjekorras ootamas. Igas rühmas töötab kaks 0,9 kohaga õpetajat ja üks õpetaja abi. Suur muudatus on lasteaia igapäevaelus seegi, et toitu valmistatakse nüüd juba mitu aastat kooli sööklas, mitte enam lasteaia köögis.
Loomulikult pole tänaseks lasteaias kõik probleemidevaba – hoone vajab renoveerimist, mööbel väljavahetamist, töö- ja olmetingimused parandamist. Tänavu sügiseks saab lasteaiaealiseks kenake hulk lapsi, kellele on vaja lasteaiakohta. Olemasolevasse kolme rühma nad tõenäoliselt ära ei mahu. Lasteaia töötajate palk ei ole samuti kuigi konkurentsivõimeline. Lasteaia pere pole aga harjunud virisema ega istu käed rüpes paremaid aegu oodates. Juhataja Kaarin Kase eestvedamisel on otsitud võimalusi olukorra parandamiseks. Nii on viimastel aastatel soetatud uusi mänguasju ja õppevahendeid, värskendatud siseruumide värvi, vahetatud välja hoone aknad, lastel on õues tore ja rõõmsavärviline mänguväljak ning välisukse kohal pilkupüüdev silt. Lasteaial on lisaks nimele ka oma laul ja logo. Lõppude lõpuks on sisu vormist olulisemgi. Täna on lasteaed Kurekell tervistedendav ja loodussuunitlusega avatud lasteaed, kus töötavad sõbralikud, toredad ja hakkajad inimesed. Alatasa toimub lastele midagi põnevat. Laste kasvatamisse ja arendamisse on kaasatud lapsevanemad, kes osalevad meelsasti koos lastega erinevatel üritustel ja aitavad neid ka korraldada.
Soovime „Kurekella“ perele, et märtsis 25-aastaseks saav maja oleks ikka laste kilkeid ja naeru täis ning et kavandatud plaanid teoks saaksid.
