Alustan oma rattasõitu Laupale mööda metsavahelist kruusateed, mis Türi Saunametsa kalmistu juurest Laupa-Jändja- Kõltsi poole suundub. Seda teed on saanud rattasõiduks kasutada aastaid. On ütlemata mõnus sõita metsadevahelises rahus Laupale ja pärast kas või mööda Pärnu maanteed tagasi tulla, sest juba Rassi teeotsast pääseb rattasõitja kergliiklusteele, mis kahjuks veel Laupale ei ulatu.

Metsad seeni ja marju täis

Augustikuisel metsateel on lisaks värskele õhule veel omad plussid, ümberringi laiuavad metsad, liivased künkad ja Võstremäe rabaserv on kui magasiait tulvil mustikaid, pohli ja seeni. Nii saavad näpud juba õige varsti mustikatest siniseks ja paar pilvikut jääb pildile.

Pühapäev ongi lisaks minule metsavahele meelitanud suurema koguse seenelisi-marjulisi kui argipäeviti. Seda tajub aegajalt mööda vuravate autode ja metsas ragistavate inimeste järgi.

Esimese plaanitud peatuse teen Metsajõe puhkemajas. Metsajõe oma maadega on nimelt Laupa küla viimane, siit edasi algavad juba Jändja maad.

Seitse aastat tagasi alustas Andrek Põllumäe siia oma vanavanemate maadele puhkemaja rajamist, tänaseks on pereettevõte tegutsenud viis aastat. Kui kohale jõuan, on peremehel parajasti suure muruplatsi pügamine käsil.

 „Pühapäev ongi meil suvel nii-öelda majapidamise korrastamiseks ja ümbruse hooldamiseks. Kaks päeva järjest on siin ligi sadakond inimest puhanud, ime, et muru sellisele koormusele ja vihmadele vastu on pidanud.

Üldse on olnud äärmiselt toimekas suvi, sellist aega, kui puhkemajades kedagi poleks, ei olegi," räägib Andrek.

 „Nädala sees on olnud lastelaagrid, nädalavahetusel firmade üritused. Siiani oleme oma pere jõududega hakkama saanud, aga järgmisest aastast tuleb ilmselt lisajõudu palgata.

Seda enam, et sügisel on kavas peamaja juurdeehitusega alustada, samuti on kavas pikemaks ehitada avatud katussealune, sest eestimaine suvi on nagu on ja hea, kui kõik külalised ikka korraga vihmavarju mahuvad.

Suur kivi keset metsa

Eks alustades oli ikka keeruline küll, kõiksugu kooskõlastused ja keskkonnanõuded. Tuli rajada kanalisatsioonisüsteem, õnneks sai sellele projektile pooles ulatuses rahalist toetust.

Leader programmi rahadega sai rajatud laste mänguväljak ja paadisild Pärnu jõel matkajatele.

Lisaks saavad kaldale tulnud matkajad grillida ja katusealuses jalgu puhata või telkida," lisab Andrek.

Jätan Metsajõe rahva rahulikult toimekat pühapäeva veetma ja keeran rattanina Laupa mõisa suunas. Umbes poolel maal Laupale avastan teeveerest sinna hiljaaegu tekkinud sildi, mis tutvustab Lõuna-Järvamaa kaunimaid paiku. Ja kuigi sellest enne aimugi polnud, loen sealt, et siinsamas metsas Võstremäe rändrahn peitub. Sissetallatud rada, mis metsa suundub, annab tunnistust, et nii mõnigi huviline seda juba kaemas on käinud.

Eemalt rohelise künkana paistev kivi osutub üpriski aukartust äratavaks: üle kuu meetri pikk ja viie lai, kõrgustki üle paari meetri. Kui uskuda kirja teabetahvlil, siis on üks kiviots välgust purustatud.

Kolhoosiaja mälestusmärgid

Kui metsade vahelt välja jõuan, avardub ka silmapiir ja roheliste põldude vahel hakkavad silma üksikud talud ning eemalt võib rohelisest puudemüürist eristada ka üksikuid mõisahoonete kontuure.

Kohalikud on varmad ära kasutama mittesajust puhkepäeva: kes parandab karjaaaeda, kes võtab kartuleid või istub hoopiski kombaini roolis. Viimane ei saa aga oma tööd korralikult teha, sest vahepeal on lehm koos ketiga priiks saanud ja samuti viljapõldu keskelt uudistama tulnud. Võtab natuke aega, kui viljatallaja ohelik kätte saadakse ja loom minema viiakse.

Kaugetest kolhoosiaegadest on Laupale jäänud kolm korrusmaja, mis kõik tunduvad kenasti asustatud olevat ja ühes isegi väike poekene toimib, ning mõned individuaalelamud, mis ennast erinevalt korrusmajadest rohkem jõe poole on nihutanud.

Kunagistest uhketest tootmishoonetest on tegutsemas suurfarm, mõnel aga on juba pikemat aega müügikuulutus küljes, või siis hoopiski on hoonest veel müürijäänused järel. Mäletan ka kunagisi uhkeid silotorne, mis möödasõitja pilku püüdsid, nüüd ei oska isegi mitte enam nende asukohta aimata.

Oma stoilises rahus lesib jõeserval esinduslik mõisahoone, mida tanaseks juba pea üheksakümmend aastat koolina kasutatud. Viimane mõisnik Otto von Taube kolis pärast mõisa rekvireerimist elama Jändjale mõisale kuulunud suvemajja. Talumeestele aga, kes mõisamaadele oma majad ehitasid, soovitas hoonetele kohe rattad alla panna, sest kui tema oma maad tagasi saab, tuleb need sealt minema vedada.

Pika ajalooga kool

Vaatamata sellele, et koolini on veel nädalajagu päevi ja lapsed senini kodudes puhkust naudivad, liigub mõisahoone ümber inimesi. „Ega sellist päeva olegi, millal keegi mõisat uudistamas ei käiks," ütleb Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja. Ning lisab: "Oleme mitmed aastad osalenud ka külastusmängu "Unustatud mõisad" projektis, aga väga palju huvilisi käib ka väljaspool külastusmängu aega."

Kaarel on Laupa kooli direktori aastast 2005. Aastal 2007 andsid endine pikaaegne direktor Piret Rammo ja Kaarel Aluoja välja mahuka raamatu „Lähe", kus kirjas Laupa koolilugu algusaegadest peale. Eriti huvitavaks teevad raamatu kunagiste õpilaste mälestused, mis annavad aimu lisaks koolielulu kas sellest, mida tehti ja kuidas elati väljaspool kooli. Igatahes vägagi mahukas ja tänuväärt kirjatöö.

Tagasisõiduks Türile valin Pärnu maantee asemel siiski kruusatee, mis toob lõpuks välja Türile aktsiaseltsi Mediato juurde. Viimane maja, mis enne metsade vahele jõudmist põlluserva jääb, kannab aial nõukaaegset emailitud tänavasilti „Pärna". Nüüd on vähemalt teada, mis tänav see Laupale viib.
__________________________________________________________

Laupa küla

Laupa külas elas seisuga 01.01.2012. a 205 inimest. Esimesed andmed Laupa külast on 1564. a. 1614. a andis Rootsi kuningas Gustav Adolf küla suurusega 15 adramaad oma ratsaväelasele Claus Trällole sõjaväes teenimise eest. 1627. a oli siia tekkinud mõis, mis läks 1630. a Reinhold Fabian Fersenile. Ilmselt ehitati esimene mõisahoone Fersenite ajal. 1849. a märtsis müüdi mõis Riguldi omanikule Gustav Filhelm von Taubele, kes ostis valdused oma pojale Frommholdile.

Taubed olid ümbruskonnas aktiivsed inimesed. Nende ettevõtmisel loodud aktsiaselts ehitas Türile paberivabriku. 1900. a valmis Tallinna-Viljandi kitsarööpmeline raudtee.

Laupa tuntuim vaatamisväärsus on 1913. aasta paiku valminud luksuslik neobarokne mõisahoone. Hoone on ehitatud 1905. aastal mahapõletatud puidust mõisahoone asemele. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ning ülikülluslik stukkdekoor.

Mõis asub Pärnu jõe kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, kuivati, tall ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised. Lisaks on park looduskaitse all.

Peahoone on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis.

Mahukas hoone on keskosas kahekorruseline kõrge kelpkatusega kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalgi pool on suurte kaarakende ja poolsammastega kinnine veranda ja selle katusel rõdu. Põhjapoolse fassaadi keskel on terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal asub rõdu.

Nii suurt fassaadi dekooriküllust pole ühelgi teisel mõisahoonel vastu panna. Katust ääristab lai räästakarniis. Seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, mille vahel kulgevad girlandid ja stukk-festoonid.

Interjöör on mõisahoonel tunduvalt tagasihoidlikum. Säilinud on siseuksed, kaks kaminat ja esikukapid.


Laupa liitus naabrivalvega

Türi Vallavalitsuses sõlmiti augusti keskel järjekordne leping naabrivalve sektori asutamiseks. Eesti Naabrivalve Järvamaa maakondliku arendusjuhi Jüri Siimu sõnul hõlmab Alliksaare sektor 12 Laupa piirkonna majapidamisi. „Sektori asutajaliikme Eero Umbsaare sõnul tekkis otsene vajadus naabrite omavahelise koostöö suurendamiseks, kuna piirkonnas oli märgata kurikaelte tegevust," lisas Siim.