Veidike taustast. 1987. aastal toimusid aktiivsed ettevalmistused Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomiseks. Algüksuseid-abikomiteesid loodi üle terve Eesti, nii ka Nõmmel. Omapärase viimase tõuke selleks andis taunimisväärne sündmus - raudteelased lammutasid Nõmme jaama varikatuse. See aktiveeris kohaliku omapära eest hoolijaid. Nime otsustasime võtta Nikolai von Glehni 1908. aastal asutatud samanimelise seltsi järgi. Ning seda eelkõige kahel põhjusel: esiteks olid seltside sihid ja ideed paljuski lähedased ning teiseks tuli arvestada tolleaegset poliitilist olukorda. See selts oli tsaariaegne (loe: hea) ja seega võimuorganite silmis aktsepteeritav, erinevalt eestiaegsetest (loe: halbadest) ühendustest.

Kõik see kulmineerus Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamiskoosolekuga 12. detsembril samal aastal. Nõmme algüksus kogus samal ajal jõudu ja liikmeid, koos käidi Kristjan Raua majamuuseumis. Ettevalmistustöö päädis Nõmme Heakorra Seltsi taastamiskoosolekuga Fr. Tuglase majamuuseumis 7. jaanuaril 1988. Liikmeks registreeris end 47 inimest, hiljem ühines seltsiga veel sadakond huvilist. Seltsi volikogus olid selle algaastail esindatud kõik Nõmme tolleaegsed tähtsamad kultuuri- ja haldusasutused - Kr. Raua ja Fr. Tuglase majamuuseum, kultuurimaja, raamatukogu, kino Võit, Rahu kogudus ja Nõmme EEV.

Aastad on läinud, paljud uuel ärkamisajal loodud seltsid ja muinsuskaitse seltsi allüksused on hääbunud. Nõmme «esimene pääsuke» tegutseb aga senini, tähistades homme oma väikest asutamisjuubelit. Teine, suurem, on tulemas järgmise aasta jaanuaris.