Scanpix

Mõnikord ronivad tuhkrud ja nugised talvel majadesse, mis tähendab, et majas on palju hiiri või rotte. Inimesed mõtlevad kärplastest, et küll on tüütud loomad, sest hoones hakkab kolin pihta. Jah, see müra on tüütu, aga ka põnev kuulata, sest tuhkur või nugis peab nõnda hiirejahti.

Eelmine sügis oli hästi rikkalik, hiiri on palju ja rebastel süüa jätkub. Ka öökullidel pole muret, nad saavad hiiri pehmest lumest kergesti kätte. Lund on vähe, öökullid lokeerivad hiirte asukoha kuulmise järgi ja mauhti läbi lume võtavad saagi kinni.

Pakane sundis kährikud talveuinakusse. Tavaliselt käivad nemad ka soojade talveilmadega ringi, praegu aga on nad kindlalt peidus ja magavad, mis omakorda tähendab, et rebastel on toiduotsinguil poole vähem konkurente ning suur osa kärntõve kandjaid on hetkel peidus.

Kaob kolmandik ilveseid

Sel talvel on  ilvestel väga raske. Kuna kitsed on heas toitumuses, lund vähe, siis kitsedel on hea liikuda, aga ilvesel raske saaki kätte saada. Miks? Ilves ei suuda teha rohkem kui tosin ründehüpet järjest, tal on väga väike süda. Teeb 12 välksöösthüpet ja siis jääb seisma. Tema peab kitsedele väga lähedale saama. Sel talvel peabki ilves palju ringi liikuma, kulutama energiat, et väheseid kitsi leida ja nüüd on kitsed tugevad ka. On paha öelda, aga kui kits jääb auto alla, saab vigastada ja liipab metsa, on see ilvesele hea saak. Arvan, et tänavuse talvega kaotame ilvese arvukusest kolmandiku. Seejärel hakkab taas tasapisi tõusma metskitsede arvukus ja nii on kõik omavahel loogilises seoses.

Loe pikemalt talvest ja loomadest Harju Elust.