Löökaugu tekitatud kahju eest hüvitise saamine Tallinna linnalt on keerulisem kui teistelt omavalitsustelt
Seesam kindlustuse vanemkahjukäsitleja Anti Otsla sõnul näitab kogemus, et tee omanikelt löökaukude tekitatud kahjude väljanõudmine võib osutuda pikaks ja vaevarikkaks ning kaskokindlustuse omamine hoiab kokku hulga aega ja närvirakke.
„Kaskokindlustuse omanikud peavad vaid nõuetekohaselt fikseerima sündmuse toimumiskoha, misjärel hüvitab tekitatud kahju kindlustusfirma, kes omakorda esitab hüvitisnõude tee valdajale. Auto omaniku kahju piirdub sel juhul omavastusega. Kaskokindlustuseta auto omanikel tuleb üldjuhul tasuda ise oma auto remondikulu ning kahjude hüvitamise otsus tee valdaja poolt võib osutuda võimalikuks alles pika kohtutee tulemusena,“ kirjeldas Otsla.
Tema sõnul tekitavad löökaugud igal aastal kümnete tuhandete eurode eest kahjusid. Kui üldjuhul on omavalitsused kulude hüvitamise osas koostööaltid, siis enim probleeme esineb Tallinnas, kus toimub ka ligi 60 protsenti löökaukudega seotud kahjujuhtumitest.
„Tallinna kommunaalamet keeldub üldjuhul kahjude hüvitamisest, kui sündmuskoht ei ole politsei poolt fikseeritud ja kui ohtlik teelõik on tähistatud hoiatava liiklusmärgiga „Ebatasane tee“,“ tõdes Otsla. Samas rõhutas ta, et märgi olemasolu ei tähenda tegelikult seda, et tee omanik ei vastuta tee olukorra eest. „Praktika näitab, et kui juhtum on nõuetekohaselt fikseeritud ja kahju hüvitamiseks hagiavaldusega kohtusse pöörduda, on siiski võimalik ka Tallinnas löökaugu kahjukulud hüvitatud saada,“ lisas ta.
Igal juhul on löökaugu kahju hüvitamisel oluline, et kahju tekkimise sündmuskoht oleks nõuetekohaselt fikseeritud. „Sündmuskoha fikseerimiseks tuleb kohale kutsuda politsei, kes pildistaks sündmuskohta ning mõõdaks löökaugu sügavuse, pikkuse ja laiuse. Kui politseid ei ole võimalik sündmuskohale kutsuda, tuleb eelkirjeldatud toimingud teha endal, tunnistajate juuresolekul,“ selgitas Otsla.
Möödunud aastal registreeriti Seesam kindlustuses 59 löökaugust läbisõitmise tagajärjel tekkinud kahju juhtumit. „Kokku hüvitasime 2014. aastal 54 juhtumit ligi 34 000 euro eest ning keskmine kahju oli 635 eurot. Sel aastal on registreeritud juba 27 juhtumit, mille keskmine kahjusumma on tõusnud 890 euroni. Enamikel juhtudel on tegemist rehvide või velgede purunemistega, kuid esineb ka suuremate kahjudega juhtumeid, millest suurim hüvitis küündis 2800 euroni,“ rääkis Otsla.
Kuna Eesti kliimas on löökaukude tekkimine paratamatu, kutsub kindlustusfirma ka autojuhte üles suuremale hoolsusele. „Kui on näha, et tee on auklik, on mõistlik kiirust vähendada ja hoida suuremat pikivahet, et oleks aega auku märgata ja august sujuvalt mööda sõita. Kui auku sõit on vältimatu, tasuks vahetult enne auku sõitmist vabastada pidurid, sest pidurdavate ratastega auku sõitmine suurendab sõiduki detailidele mõjuvat koormust ja võib seega suurendada kahju tekkimise võimalust,“ selgitas Anti Otsla.
