Eriolukord Vääna-Jõesuu poe juures: lumevall on juba liiklusmärki varjutamas. (foto: Ülo Russak) Eestielu

Kaks talvekuud on aga veel ees.

Kui möödunud talvel kulus vallal talviseks lumetõrjeks poolteist miljonit krooni enam kui eelarvesse oli planeeritud, siis sellel talvel on kõigest detsembrikuuga see summa juba ületatud.

“Praeguse seisuga on erakordseteks teehooldustöödeks kulunud eelarvesse planeeritust ligi 80 300 eurot (1,3 miljonit krooni) enam ja selliste lumeolude jätkudes suureneb see summa oluliselt,” räägib valla kommunaalinsener Rein Kooli.

“Möödunud nädalatel on olnud väga keeruline kõiki kõrvalteid läbitavana hoida, hoolimata sellest, et oleme teehoolduseks täiendavalt appi palganud ligi paarkümmend masinat ettevõtetelt ja eraisikutelt,” ütleb Kooli.

Täisvõimsusel töötab ka SMR Teede masinapark. Ettevõtte juht Hannes Hallik nendib, et kui tavaliselt on Harku valla talvisteks töödeks piisanud 4 lumesahaga autost, 2 väiksest sahast ja 3 traktorist, siis praegu on igapäevaselt töös lisaks 5 rataslaadurit, buldooser, 2 teehöövlit, 7 traktorit, lumepuhur ja 7 veoautot.

“Lisatehnika tegeleb erakorraliste lumeolude lahendamisega, aianduskooperatiivide ja erateede puhastamisega ning lume väljaveoga,” räägib ta. “Traktorid ja laadurid on viimased neli nädalat töötanud praktiliselt 24 tundi ööpäevas.”

Juba detsembri teises pooles oli selge, et lihtsalt sahatamisest enam ei piisa, vaid lund tuleb hakata teedelt ära vedama. Halliku sõnul on lund veoautodega ära veetud alates 14. detsembrist peaaegu iga päev.

“Aastalõpu seisuga oli väljaveetud lume maht ligikaudu 12 tuhat tonni ja tänaseks on see kogus juba oluliselt suurenenud,” sõnab ta. “Lund on ära veetud Teelahkmelt, Harkust, Harkujärvelt, Tiskrest, Tabasalust, Pangapealselt, Pankrannikult, Väänast – praktiliselt igalt poolt.”

Kasutusel eritehnika

Kui suuremate teede läbitavus on suudetud tagada kogu talve jooksul, siis on vallas piirkondi, kus lumetõrjetööd on väga keerulised. “Kõige raskemad kohad lumetõrjeks on Pankrannik, Pangapealse, Humala-Keila-Joa tee, Tuletorni, Jõe, Lee ja Kadaka tee, Vana-Klooga maantee ja Ilmandu küla teed, kus iga väiksema tuulega tuiskab teed triiki lund täis,” kurdab Hallik.

“Nende piirkondade puhastamiseks oleme kasutanud eritehnikat, mida tavaolukordades teedel liikumas ei näeks – suured rataslaadurid, lumepuhurid, buldooserid.”

Väga probleemne on lumekoristus ka aianduskooperatiivides ja osades uuselurajoonides, kus teekoridorid on äärmiselt kitsad juba suvel liikudes, praegusest eriolukorrast rääkimata. Hallik ütleb, et sellistel teedel ei ole lund lihtsalt võimalik kusagile lükata, lumi vajub saha taga taas teele tagasi.

Samuti takistavad lumesahkade tööd korrapäratult pargitud sõidukid ja inimeste poolt haljasalade äärtesse paigutatud suured kivid, mille vahelt lumesahk lihtsalt ei mahu läbi. Hallik palub inimestel võimalusel tähistada kõik teede ääres neile teadaolevad lume alla mattunud põõsad, aiad, aiapostid, elektrikapid jne, et vältida nende purunemist lume lükkamise või teisaldamise tõttu.

Hooldus aeganõudvam

Hoolimata pidevast tööst on vallas piirkondi, kus teede lahtilükkamine on tiheda lumesaju perioodidel viibinud mitmeid päevi. “Elanikud on loomulikult pahased, kui sahk juba mitmendat päeva nende tänavat puhtaks lükanud pole, aga midagi ei ole parata. Sellistes lumeoludes nagu praegu edeneb töö väga aeglaselt ja mingist tavapärasest reageerimise ajast ei saa rääkida, töötame oma võimete piiril,” nendib Rein Kooli.

“Viimased kaks talve on loodus esitanud meile väga raske väljakutse. Kuna varasematel aastatel pole selliseid olusid ette tulnud, siis napib vajalikku tehnikat – keegi ju ei hoia aastaid lihtsalt igaks juhuks mitukümmend traktorit garaažis tagavaraks, see ei ole otstarbekas.”

Tulevasteks aastateks teehoolduslepingute sõlmimisel tuleb nüüd ka sellisteks olukordadeks valmis olla, samuti on nüüdseks kaardistatud kõik vallas erakasutuses olevad traktorid ja tehnika, et neid vajadusel appi paluda.

Kooli kinnitab, et lumele alla anda plaanis pole ning julgustab elanikke edastama infot eriti probleemsetest kohtadest.

“Hooldatavaid teid on vallas kokku 227 km ja operatiivseks tegutsemiseks on elanikelt saabuv info kinnituisanud teede kohta suureks abiks.”

Ka SMR teede juht Hannes Hallik kinnitab, et igal juhul tasub helistada ja teavitada kõigist lumekoristusega seotud probleemidest. Seda saab teha telefoni 512 6133 või e-posti teel: harkuteed@ smr.ee.

Ta lisab, et suurte lumesadude ja tuisu korral võib telefon olla väga hõivatud ja palub sellisel juhul kasutada automaatvastajale sõnumi jätmist või SMSi saatmist.“Ühtegi teadet ei jäeta tähelepanuta ning võetakse töösse esimesel võimalusel,” kinnitab ta.