Oma Vald

Konverentsi põhieesmärk oli tutvustada maaelu mitmekesiseid võimalusi ja näidata maaelu kui elamisväärset alternatiivi linnaelule. 2011. aasta konverents keskendus järgmistele teemadele:
• ettevõtlus linnalähedastes piirkondades - demograafilised näitajad ja tegelikkus;
• sotsiaalne ettevõtlus linnalähedastes Leader piirkondades - vajadused ja võimalused;
• (väike)ettevõtjate väljakutsed ja võimalused maapiirkonnas täna ja tulevikus.

Konverentsi modereeris Urmas Vaino, peaesinejad Ave Bremse, Rivo Noorkõiv, Rein Ahas ja Piet Boerefijn pakkusid kaasahaaravaid ettekandeid ja arutelusid (väike)ettevõtlusega seotud väljakutsetest linnalähedastes maapiirkondades.

Paralleelsessioonides toimusid arutelud ning keskenduti (väike) ettevõtlusega seotud võtmeteemadele, kaasa mõtlesid nii oma ala asjatundjad erinevatest sektoritest kui ka linnalähedaste piirkondade ettevõtlikud inimesed. Väärtuslikuks kujunes ka võimalus vahetult tutvuda Harjumaa linnalähedaste Leader piirkondadega.

Konverentsi korraldamine toimus nelja Harjumaa Leader tegevusgrupi koostöös.

Annika Jõks, Lääne-Harju Koostöökogu tegevjuht
____________________________________________

Konverentsi toimumise aeg: 14.-16. september 2011
Koht: Viimsi gümnaasium ja Viimsi SPA konverentsikeskus.
Osalejate arv 130

Harju Leader´i korraldatud konverentsi Väljakutsed ja võimalused linnalähedastes maapiirkondades eesmärk, tsiteerin: „tutvustada maaelu mitmekesiseid võimalusi ja näidata maaelu kui elamisväärset alternatiivi linnaelule", kõlab kui varjamatu provokatsioon eestlaste alateadvusele.

Eestlaseks olemise juurde näikse kuuluvat usk, et me oleme maarahvas, et meie elutarkus tuleneb maal töötamisest (nn talupojatarkus), ning et meie kultuuriline identiteet saab alguse maal elamisest. See on olnud varjamatult ka poliitikute ja teiste elu korraldajate seisukoht. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ütleb 2008. aasta augustis kogunenud mõttekoja koosolekul, et „maal elamine on osa meie kultuurilisest identiteedist, ütleksin isegi, et see on meie kultuuri kestmise põhitähis."

Tugevale poliitilisele toele (vähemalt verbaalsele) vaatamata on maaelu populaarsus ja sisu intensiivses teisenemises. Rivo Noorkõivu konverentsi ettekanne viitab, et aastatel 2005-2010 on kõige enam (ligi 120%) kasvanud regionaalse keskuse vahetu tagamaa elanikkond. Väheüllatav on fakt, et kõige enam on vähenenud samal ajavahemikul linnalisest keskusest kaugemal paiknevate elanike arv. Kõige stabiilsem on olnud regionaalsete keskuste, ehk linnaelanike arv. Valglinnastumist on peamiselt peetud linnade probleemiks - jõukamate maksumaksjate raha täidab linna ümbritsevate valdade eelarveid, samal ajal jääb peamiseks elu- ja tegevuspaigaks endiselt linn. Konverentsil kõlanud ettekandeid ja arvamusi kuulates kujunes arvamus, et valglinnastumisel võib kaotajaks jääda ka maaelu. Linnalähedased maapiirkondadel on oht kaotada oma identiteeti, neist saavad moodsad, linna toitvad magalad, linnatingimustega harjunud toovad kaasa uued reeglid ning lõpptulemusena tekib keskkond mis liidab nii linna- kui ka maaelu negatiivsed pooled. Rivo Noorkõivu ettekanne, tõi välja veel ühe detaili. Leader tegevusgrupi liikmete põhitegevusalade edetabeli kolm esimest hõivavad kultuuri, hariduse ning vabaaja korraldamisega hõivatud, külaseltside tegevusega tegelevad ja omavalitsusega seotud inimesed.

Kolme nimetatuga on hõivatud enam kui kõikide ülejäänud tegevusvaldkondadega. On ilmne oht, et Leader programmi tegevused keskenduvad enam kohaliku elu funktsioneerimise küsimustele kitsamalt, haaramata näiteks kohaliku väikeettevõtluse arendamist, aga veel enam ka näiteks turvalisuse edendamist. Arvestades, et üha enamates olukordades ootavad kohalikud omavalitsused erinevate kodanikuühenduste osalemist kohaliku elu korraldamisel, tuleks jälgida, et ka Leader programmi tegevustesse oleksid kaasatud võimalikult erinevates valdkondades tegelevad inimesed. Uuringutekeskuse Praxis poolt läbiviidud uuring näitab, et 2008. aastal delegeeris 60% kohalikest omavalitsustest avalike teenuste osutamist MTÜdele. Tähelepanuväärne on fakt, et nende 60% KOV-ide territooriumil elab 87% Eesti elanikkonnast. Ehk maal tegutsevatel MTÜdel on suur, veel avastamata/kasutamata potentsiaal aktiviseerida oma tegevust. Samas on see väike signaal ka väiksemate KOV-ide jaoks: kohalike osalemist MTÜdes (aga ka teises vormis sotsiaalsetes ettevõtetes) tuleb vajadusel kasvõi „jõuga" edendada.

Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas juhtis tähelepanu ruumilisest mobiilsusest tekivatele muutustele ühiskonna elukorralduses. Regionaalse pendelrändeuuringu järgi on Eesti selgelt hierarhilise süsteemiga riik. Suurt lootust muutusteks selle osas tegelikult ei ole, peamine takistus on Eesti elanike arv. Küll on potentsiaalselt võimalusi piiride üleseks horisontaalseteks ühendusteks, teades et esimeses astmes on Helsinki Tallinnast 80 km kaugusel, teises ringis jäävad 300 kilomeetri raadisesse Peterburg, Stockholm ja Riia. Selliste sidemete tekkimine nõuab osaliselt poliitilisis muudatusi (Peterburg - Venemaa), aga samas on näha, et teatud valdkondades horisontaalsed ühendused selles suures nelinurgas juba töötavad - näiteks muusikatööstuses.

Uuringust leiab ülevaate ka Harjumaa omavalitsuste vaheliste horisontaalsete ühenduste kohta. Siit selgub, et kõige tihedamad suhted on Tabasalu, Keila ja Saue vahel, kõigi nende vahel liigub enam kui 300 inimest päevas. Lääne-Harju koostöökogu jaoks on see väga hea uudis, sellest faktist võiks kindlasti oskusliku planeerimise korral tekkida võimalusi, mis aitaks kohalikku maaelu väärtuslikumaks muuta. Rein Ahase esitluse järeldused on üsna resoluutsed. Eestist on kujunenud mobiilse ühiskonnaga ühe keskusega riik, mis vähendab meie konkurentsivõimet. Ehki hierarhilist süsteemi on raske muuta, on elujõulist horisontaalset asustussüsteemi, muude piirkondade kõrval, just Harjumaal. Lisaks on hierarhilise süsteemi „ukseavaja" just kultuuri ja sotsiaalse suhtluse valdkond. Ehk see, milles Leader programmis osalevad inimesed ka igapäevaselt tegevad on.

Päeva esimeses pooles kõlanud ettekannete ärakuulamise järele jagunesid konverentsil osalejad 5 temaatilisse gruppi ning toimusid paraleelsessioonid. Teemad jagunesid järgnevalt: maaturism; väikeettevõtlus põllumajanduses; sotsiaalne ettevõtlus; tootmine linnalähedases maapiirkonnas; ühisturustus.

Paraleelsessiooni lõppedes toimunud esitlustel jäi kõlama peamise märksõnana soov kasvatada, intensiivistada koostööd. Seda mitte ainult kohalike omavalitsuste raames ja tasandil vaid pigem regionaalset tasandit mööda.

Hinnates konverentsipäeva sisulist poolt, tundub, et üks strateegiline arenguteema jäi lähema vaatluse alt välja. Kehtiv põhikooli ja gümnaasiumi seadus määrab koolivõrgu kujundajaks endiselt kohaliku omavalitsuse, aga ütleb sealjuures: kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn.

Arvestades, kui oluline tegur on kohaliku elu kvaliteedi hindamisel kool ja tema poolt pakutav, oleks konverentsi debatti kindlasti värvikamaks muutnud arutelu, milline peaks olema Harjumaa piirkondlik hariduspoliitika. Seda enam, et õpilaste ümberpaiknemine, arvukuse muutumine paneb nii või teisiti kaaluma koolivõrgu muutusi. Ja just need võiksid olla erinevate piirkondade omavaheliste tugevamate sidemete ja kvaliteetsema elukeskkonna loojad.

Urmas Vaino, konverentsi moderaator