Maanteeamet

Mis seisus riigimaanteed on - kus on olukord väga hea?

Heaks ja kohati väga heaks võib pidada meie põhimaanteede olukorda.

Kus on lähiajal plaanis töid teha?

Seoses ilmade jahenemisega on tänavune teetööde hooaeg lõpukorral. Töid tehakse sügise lõpus ja talvel edasi nendel objektidel, kus tehtavate tööde iseloom seda võimaldab, näiteks sillaehitustööd ja teatud tüüpi mullatööd. Uue hooaja ehk järgmise aasta teetööde plaan on koostamisel ja selle põhjalikum tutvustus toimub 2013 kevade alguses.

Millised on need teed, mis ehk kõige kiiremas korras vajaksid remonti?

Riigimaanteedest rääkides on kõige kehvemas seisukorras väiksema liikluskoormusega kõrval- ja tugimaanteed, mille seisukord on alarahastamise tõttu aasta-aastalt halvenenud.

Kui palju riik aastas maanteede remondile/ehitusele kulutab?

Möödunud, 2011. aastal kulus riigimaanteede ehitusele ja remondile,sealhulgas planeerimisele, maadeostule jmt) 165 mln eurot.

Kui palju jõuab teieni kodanike kaebusi, et üks või teine teelõik on kehvas seisus? Mida neile ütlete, kas kogute seda infot kuhugi?

Tagasiside teekasutajatelt on Maanteeametile väga oluline. Selleks on loodud maanteeinfokeskus, mis töötab ööpäevaringselt ja mille lühinumbrile 1510 on oodatud teave ohtudest ja probleemidest riigimaanteedel. Laekunud info salvestatakse ja teave probleemidest edastatakse teehooldefirmale ja Maanteeameti teehoolde spetsialistidele.

Talvekuudel on peamiseks tagasiside ja päringute sisuks ohtlik libedus ja talihoolde tegevused, kevadel-sügisel massipiirangud ning suvel teetööde küsimused. Küsitakse veel liikluskorralduse kohta ja kõikvõimalikke muid küsimusi, mis on seotud riigimaanteede ja liiklusega.

Keerukamate küsimuste korral suunab Maanteeinfokeskus küsija õige spetsialistini, lihtsamate küsimuste puhul antakse liiklejale kohe vastus. Kõige rohkem edastatakse infot talveperioodil, kui vastata tuleb keskmiselt sajale kõnele päevas. Ilmaolude muutumisel suureneb ka liiklejate tagasiside ning keerukate ilmaolude korral teenindatakse üle 500 kõne ööpäevas.

Eraldi statistikat kaebuste laekumise kohta kehvade teeolude kohta ei peeta.

Kui me räägime teekatete seisukorrast, mille all peame silmas tee tasasust, kandevõimet, defekte (eri tüüpi praod, augud, murenemised, jne) ja roopa sügavust, siis on Maanteeamet korraldanud teekatete seisukorra inventeerimised ja vajalikud mõõtmistööd ning nende käigus saadud andmete süstemaatilise kogumise. Nimetatud, teekatete seisukorda iseloomustavate, andmete koosanalüüs võimaldab Maanteeametil selgitada välja teelõigud, kus tuleks esmajärjekorras teostada kas säilitusremonti või vajadusel ka põhjalikumat teekatendi rekonstrueerimist.

Millised on lähiaastate maantee-ehituse märksõnad? Kas midagi on muutumas?

Kuna uus teehoiukava on alles koostamisel, saame rääkida üldisematest põhimõtetest. Me jätkame investeeringuid vajalikesse teedesse ja sõlmedesse, et säilitada oma teedevõrk ja parandada liiklusohutust. Maanteeamet pühendab varasemast rohkem tähelepanu alternatiivsete lahenduste kaalumisele (nt 2+2 asemel 2+1 või möödasõiduvõimalustega 1+1). Alternatiivide otsimine ei tähenda automaatset loobumist suurprojektidest, küll aga tuleb rahaliste võimaluste vähenemise korral minna üle suurte liiklussõlmede etapiviisilisele väljaehitamisele. Kindlasti jätkatakse töid Tallinna ringtee rekonstrueerimiseks

Kas näiteks nö andeks andvad maanteed on Eestis teemaks (need, kus tee ääres ei ole mitte kraav, vaid lage maa, mis annab eksinud juhile võimaluse - ta ei sõida täie hooga kraavi või puusse vaid pääseb kergemalt).

Nn andeksandva tee autojuhi vigade tagajärgede raskusastet vähendavaid meetmeid kasutame alati, kui nende maksumus ei ole liiga suur.

Teelt väljasõidu puhul tagajärgi leevendavad näiteks: mulde lauged nõlvad 1:6; puuduvad takistused (puud, kivid, hooned, valgustusmastid, liiklusmärgid jm) väljasõidu ala ulatuses (ca 20-30 m); sademevete ärajuhtimiseks ei kasutata sügavaid kraave, vaid kui teekonstruktsioon ristlõige seda võimaldab, siis renne või laugete nõlvadega teekraave; väljasõiduala pinnas, st nii tee peenar kui tee muldkeha nõlvadel olev pinnas peab autot kandma, et oleks välditud auto ümberpaiskumine. Meetmeid on teisigi.

Kui eelpool loetletud meetmete rakendamine ei ole võimalik, siis võib kõne alla tulla põrkepiirete paigaldamine.