Samm-sammu haaval

Kas ka Ruusmannist võiks saada kunagi peaminister? „Pean ütlema, et ega mul erilisi poliitilisi ambitsioone pole kunagi olnud ja ole ka nüüd. Minu poliitiline motivaator on olnud Tõrva linna asjades kaasarääkimine ja eks selles osas on süües isu kasvanud. Küll pole ma seadnud kunagi eesmärgiks mingit kindlat kohta, mille nimel n.ö. üle laipade lähen, vaid olen teinud tööd ja lähtunud hetkeolukorrast. Ei seadnud enne valimisi eesmärgiks, et lähen valimistele linnapea kohta püüdma ja vähemaga ei lepi, linnapeaks saamise otsustas positiivne valimistulemus," võtab mees lühidalt kokku oma poliitikukarjääri, pidades ennast pigem maratoonariks, kui sprinteriks.

Aga kas isukalt süües järgmine amps oleks siis ikkagi riigivalitsemine? „Hetkel küll ei näe ennast riigitasandil poliitikat tegemas. Poliitiku elu pole mulle unistuste ametiks. Tahan maksimaalselt panustada Tõrva piirkonna arengusse, see on eesmärgiks. Tahan teha asju, mis ka reaalselt mõju omavad ja mille tegemisele saan ka reaalselt käe külge panna."

Selge on see, et Tõrva ei ole võrreldav suurlinnadega ja väiksel kogukonnal on omad mured ja rõõmud. Ei ole siin suuri rahasid liigutada nagu Tallinnas ja olemasolevaid vahendeid tuleb asjalikult planeerida. Endise linnavalitsuse ajast on samuti jäänud teatud kaasavara, kuid võrdluse puhul kas see on pool kuningriiki või puukuur ja paar kana, kaldub Ruusmann pigem esimese poole. „Eks sellised asjad ole alati vaatamisnurkade küsimus. Üldiselt on linna olukord ju hea, arengut on olnud ja kuvand üldiselt positiivne, patt oleks minul, kui ma olin ka eelmised neli aastat valitsuses, hakata siin kedagi süüdistama. Aga kui vaadata asja sisuliselt, siis ega siin mingit meelakkumist muidugi pole. Hetkel, kui käimas on eelarve koostamine, siis peab mainima, et selle tegemine on viimaste aastate keerulisemaid: näiteks on kaua tehtud vee- ja kanalisatsiooniprojekt jõudnud lõpule ja aeg on selle tarbeks võetud laenu omaosaluse osa hakata tagasi maksma, järgmisel aastal kulub selleks koos intressidega ligi 90 000 eurot.

Lisaks väheneb näiteks eelnimetatud projektiga seotult laekunud teede sulgemise tasu, mis jäi suurusjärku 30 000 eurot aastas. See teeb kokku juba ligi 120 000 eurot, mis tuleb leida teiste kulude kokkuhoidmise arvelt," räägib Ruusmann asjaoludest, miks peab püksirihma veidi koomale tõmbama.

Ei karda vastutust

Siinkirjutaja arvamuse järgi on linnapeadest viimastel aastatel tänu valimiskampaaniate olulisuse tõusule saanud pigem rahvamehed, kui sisulise töö tegijad, kes halvad valikud kiirelt kalevi alla peidavad. Tõrva uus linnapea aga sellist masti mees pole. „Minu aega langevad kindlasti mitmed nn. ebapopulaarsed otsused ja nii mõnegi neist oleks pidanud juba varem tegema. Näiteks kohe oleme sunnitud tõstma vee hinda, vastasel juhul ei maksa KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus - toim) vee- ja kanalisatsiooniprojekti toetusrahasid välja. See otsus oleks pidanud muidugi olema tehtud mitu kuud tagasi, sest hetkel ähvardab selle tegemata jätmine tuua linnale kaela viivistrahvi toruehitajalt. Samuti on jätkuvalt pooleli kohtuvaidlus EAS-iga lasteaed Mõmmiku rekonstrueerimise tagasinõudes.

Kuidas see lõppeb ja kas peame tegema tagasimakse, näitab aeg," toob meer välja paratamatused.

Samas näeb ta uues koalitsioonis potentsiaali ja kiidab koostööd „Tänasel võimuliidul on väga palju ühiseid eesmärke, mis Tõrvas tahetakse ära teha, samuti palju ühiseid maailmavaatelisi lähenemisi, see on suur asi. Samas on uus liit ka oluliselt energilisem, kui eelmine, mis omakorda kindlasti rohkem teemasid üles tõstab. Oleme asjad ilusti jooksma saanud, ei tahaks küll ennustama hakata, mis võiks liidu lagundada, hetkel selliseid asju pole."

Pere on toeks

Ruusmann, kes tunnistab, et hetkel linnapea töö kõrvalt aega lõõgastumiseks ei jäägi, tegeleb harrastussportlasena nii korvpalli, kui suusatamisega ning peab terveid eluviise tähtsaks. Tervis on linnapea töö juures kõige olulisem, sest pinged on tõepoolest suured. „See emotsionaalne surve, mis avaliku elu tegelastel peal on, on tegelikult suurem, kui seda ette osatakse kujutada. Siinkohal on pere tugi selle kõigega hakkamasaamisel väga oluline. Isaks olemine on kindlasti aidanud elu põhiväärtusi paika sättida ja muutuda oluliselt kaalutlevamaks," tunnistab linnajuht ja tänab oma perekonda, kes mõistavad seda ohvrit, mida pereisa 12-14 tunniste tööpäevadega tooma peab.

Küll aga usub Ruusmann, et varsti jääb tal rohkem aega ka pere ja hobide jaoks. Küsimusele, kas ka raamatud tihti mehe näppu jäävad või tuleb eneseharimiseks tormelda mööda koolitusi pakub Ruusmann hoopistükkis kolmandat.
 
 „Kahjuks raamatute lugemisele suurt aega ei jää ja väga suur koolitaja ka just ei ole, sest päris paljude tänasel päeval tehtavate koolituste kasu on küsitav, mistõttu suhtun neisse kerge ettevaatusega. Üritan päevauudistel interneti ja raadio vahendusel silma peal hoida ja seeläbi toimuvaga kursis olla. Suhtlen igapäevaselt väga paljude inimestega, mille käigus arutame jooksvalt ka maailmaasju, see annab ka väga palju juurde, õppida teiste kogemustest."

Lõpetuseks uurin veel uuelt linnapealt seda, kas võiks juhtuda see, et ühel hetkel tuleb tüdimus peale ja mingil hetkel saab linnapea tööst stressi või muude tegurite tõttu villand. "Seda kindlasti mitte. Pean enda heaks omaduseks seda, et kui mingi asja teha võtan, siis süvenen sellesse ja teen selle lõpuni. Teen asja enda jaoks korralikult selgeks ja kui midagi jääb arusaamatuks julgen küsida nõu ja abi. Tahan asju teha korralikult, mitte üle jala."
_______________________________________________

  • Maido Ruusmann on sündinud 27.juunil 1983. aastal.
  • Lõpetanud 2002. aastal Tõrva Gümnaasiumi, õppinud aastatel 2000-2009 Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal.
  • Varasemalt töötanud ehitusettevõttes juristina ning kinnisvarafirmas arendusjuhina.
  • Olnud aastatel 2005-2009 Tõrva Linnavolikogu liige ning töötanud aastatel 2009-2013 Tõrva Linnavalitsuses abilinnapeana.
  • Abielus, peres kasvab 2 last (4 aastane Richard ja 5 kuune Rihanna)
  • Alates 5. novembrist 2013 on Maido Ruusmann Tõrva linnapea