Mari Miilpalu – noor ja edukas ujuja
Aasta alguse maakonnaleht teatas, et Lääne-Virumaa noorujujad Viru Swimi klubist tõid tiitlivõistlustelt neli noorteklassi medalit. Mari Miilpalu saagiks langesid hõbemedal 100 m seliliujumises ja pronks 50 m vabaujumises, läbides distantsi esmakordselt vähem kui 29 sekundiga. Pronksmedali sai ta veel 4x100 m teateujumise võistkonna koosseisus. Need on kõik värskemad tulemused, kuid Maril on ujutud juba aastaid, milles on suur osa ka tema emal, ujumistreener Sirje Eirandil. Mida arvab Mari ise oma sportlaseelust, sellest pajatas ta Kodukandile.
Millal sa üldse ujumise selgeks said?
Ma arvan, et ma pole ujumist veel päriselt selgeks saanud, või nagu ütleb meie treener, et ma alles sulistan. Aga vee peal hakkasin püsima seitsme aastaselt, õpetajaks oli mu oma ema.
Millal sa võistlustel hakkasid käima?
Kui juba koolis käisin, hakkasin käima üle-Eestilistes sarjades võistlemas. Siis tulid ka esimesed medalid.
Tänu ema hoolsale juhendamisele?
Jah, kindlasti.
Millised on sinu seni kõige kallimad autasud?
Arvan, et neli Eesti meistrivõistluste meistrimedalit ehk siis kuldmedalit.
Millised ujumisstiilid on sulle kõige meelepärasemad?
Mulle istuvad kõige paremini vabaujumine ja seliliujumine.
Oled käinud ka rahvusvahelistel võistlustel?
Jah, ikka. Soomes, Rootsis, Saksamaal.
Kus sa viimati käisid?
Oktoobris käisin Saksamaal, hästi läks. See võistlus oli meile välismaa kogemuse saamiseks. See oli ühe linna lähipiirkonna võistlus. Saksa ujumistase on tugev, seepärast treener meid sinna sõidutaski.
Mis lähemal ajal ees ootab?
Kevadisel koolivaheajal läheme Tenerifele treeninglaagrisse, olime seal ka aasta tagasi. Talvine ujumislaager oli Kadrinas.
Tegeled ka ratsutamisega, on nii?
See ala on rohkem hobi eest. Käin Arma talus Rutjal harjutamas.
Aga triatlon? Kuidas sellega lood on?
Rattasõit ei taha hästi minna. Puudu tuleb oskustest, jaksu ei jätku. Ujumine jääb ikkagi mu põhialaks.
