Märkimist väärivad teemad mais

SA Võsu Kuurort

01.05.alustas reaalset tööd sihtasutus Võsu Kuurort. Nimetatud sihtasutus loodi juba 2010 aastal, kuid reaalset tegevust talle siiani ei antud, sest ei suudetud täpselt kokku leppida, mida sihtasutuselt soovitakse. Põhikirjas oli küll kirja saanud erinevaid eesmärke ja ülesandeid, kuid kokku leppimata oli rahastamise põhimõtted. Nii tekkiski olukord, kus üks grupp otsustajaid nägi sihtasutuses "Valget laeva", millele saab suunata kõik valla poolt lahendamata küsimused, teine grupp oli aga sihtasutuse osas skeptiline.

Vallavalitsuse seisukoht antud küsimuses oli ja on, et kui 2010. aastal tehti üks samm, siis oleks õige teha ka järgmine ning ainult nii on võimalik välja selgitada sihtasutuse võimalused ja ka puudused. Kindel on see, et kohal tammudes ei juhtu midagi. Volikogu enamus toetas vallavalitsuse seisukohta antud küsimuses ja nii saigi sihtasutus Võsu Kuurort reaalse võimaluse asuda tegutsema. On loomulik, et esimene reaalse tegevuse aasta on käivitamise aasta, kuid siiski on ka tänavu juba sihtasutusele püstitatud ülesandeid, millest kõige olulisem on ettevalmis­tused rannahooajaks ja rannaga seonduva korraldamine läbi hooaja. Seega esimese hinnangu sihtasutuse võimekusele saab anda juba 01. juunil kui toimub ametliku rannahooaja avaüritus Võsul.

Teeme Ära

05.05.toimus järjekordne talgupäev "Teeme ära" kauba­märgi all. Kogu Eestis oldi sellel päeval aktiivsed, nii ka Vihula valla erinevates piirkondades. Võsul oli ametlikuks talguobjektiks Võsu rand, mille koristamisele ilmus 50 inimese ümber, kes kui sipelgad käisid mõne tunniga ranna üle. Lisaks rannale tehti uuenduskuur ka Võsu bussipeatuse hoonele, siin olid tegijad meie kooliõpilased. Võsul oli talgujuhiks Valdek Kilk, keda soovin siinkohal ka veelkord tänada. Samuti siiras tänu kõikidele, kes osalesid talgupäeval üle Vihula valla.

Arengukava

Iga-aastaselt tuleb omavalitsustel vaadata üle oma arengu­kava. Selle käigus analüüsitakse möödunut ja seatakse paika eesmärke tulevikuks. Vallavalitsus on valla arengukava üle vaadanud ja ettevalmistanud volikogu menetluseks. Midagi väga kaunist tehtu analüüs Vihula vallale ei ennusta. Arengukava analüüsivast osast on kavas pikemalt pajatada juunikuises lehes, aga kõigil huvilistel on võimalik arengu­kava eelnõuga tutvuda valla veebilehel ja kõik mõtted ja ettepanekud on oodatud.

Päästeameti sulgemine

Kui arengukava analüüsid näitavad selgelt Vihula valla kui omavalitsusüksuse jätkusuutmatust tulevikus, kuid siiski on olemas eeldus, teades trende ja omades head tahet, leida võimalusi olukorra muutmiseks, siis 16.05 toimus sündmus, mille takistamiseks oli Vihula vallavalitsus ja Vihula valla rahvas võimetu. Koos meiega olid võimetud veel 8 omavalitsust ja nende elanikud.

Nimelt just sellel päeval suleti Eestis 9 päästekomandot ja edastati üldsusele küüniline sõnum, et selle sammuga paranes elu-ja varapäästeteenuse kvaliteet 95 %-le Eesti elanikkonnast. Vihula valla territooriumil elavatele ja/või kinnisvara omavatele kodanikele päästeteenuse kvaliteet langes tajutavalt. Nimelt valmis aastavahetuse paiku üks analüüs, millest saame teada, et Võsu komando tegutsemise ajal oli Vihula valla territooriumil päästesündmusele reageerimise ajaks 15 minutit, kuid pärast komando sulgemist on selleks 30 minutit, mis reaalsetes tingimustes ilmselt pole ka saavutatav ja millega meile öeldakse piltlikult, et päästjad jõuavad kohale tukkide kustutamiseks. Seega on muidugi tore kuulda, et 95%-le kaasmaalastest teenus paraneb, kuid miks peab see toimuma meie arvel? Kas on tegemist kastiühiskonnaga ja Vihula vallas elavad/suvi­tavad inimesed ei ole Siseministeeriumi arvates väärt asuma selles ühiskonnakihis, milles võiks tunda turvatunnet ja teada, et riik nende eest muretseb? Need küsimused on jäänud vastuseta, nii nagu jäi vastuseta ka umbes 700 allkirjaga pöördumine möödunud aasta sügisel. Jääb vaid tõdeda, et järjekordselt oleme olukorras, mille kohta kehtib vanasõna "uppuja päästmine on uppuja enda asi". Seega panen kõigile südamele vaadata üle oma kodudes tule­ohtlikumad kohad, võtta kasutusele meetmed ohu mini­meerimiseks, hoidma korras käepärased vahendid kiireks ohuolukorra likvideerimiseks, samuti selgitama oma koda­kondsetele elementaarseid reegleid. Heameel on siihkohal tõdeda vaid seda, et Võsule siiski jäi vabatahtlikke päästjate grupp, kuid teades nende võimalusi, siis kahjuks ei asenda nad kutselist päästekomandot.

Vainupea sadamast

12. aprilli volikogu istungil tegi volikogu otsuse, millega küsiti riigilt munitsipaalomandisse Vainupea sadamat hõl­mav Paadisadama maaüksus, mis kuulus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevale Maan­teeametile. Volikogu otsuse aluseks oli Vainupea külaelanike pöördumine.

Juba 2004. aastal on Vihula vald samal teemal minis­teeriumiga suhelnud, kuid siis vastati, et seda kinnistut on vaja riiklike ülesannete täitmiseks. Pärast tänavu talviseid maanteeameti tippjuhtide suusaretki võeti erinevad riigi­asutuste põhiülesannetevälised teemad avalikkuse poolt luubi alla. Arutelu alla sattus ka Vainupea sadam koos sealse puhkekompleksiga ja riik teatas, et tal seda enam vaja pole. See avaldus andis Vihula vallale võimaluse (vastavalt seadusele) küsida kinnistut munitsipaalomandisse. Kahjuks purunes lootus pärast ministri kirja, millega selgitati, et kinnistu on antud Riigi Kinnisvara AS-ile ja suurendati selle kaudu tema aktsiakapitali. Seega läheb see kinnisvara päris kindlasti lähiajal müüki ja jääb loota, et uus omanik hakkab külaelanikega aktiivset koostööd tegema ning sadam ava­takse külale.

Lõpetuseks annan viite ka paarile sündmusele, kuhu ootame aktiivset vallarahva osavõttu. Esimene neist sündmustest on 01.06 ja selleks on rannahooaja avamine Võsul ja teiseks on ülemaakondlik üritus "Maakaitsepäev", mis toimub 23.06 Võsul. Jälgige reklaami!

Ilusat suve!